
Taliraps (Brassica napus var. napus) on üks levinumaid õlikultuure, mida kasvatatakse peamiselt õli tootmiseks. Taim on rapsi alamliik, mis kuulub ristõieliste sugukonda. Taliraps on kõdraline taim. Taliraps on oluline põllumajanduskultuur tänu oma heale saagikusele ja õli kvaliteedile.
Taliraps on rohttaim, mille varred võivad ulatuda 80–150 cm kõrguseni. Lehed on sinakasrohelised ja kaetud vahaja kihiga. Õied on kollased ja asetsevad kobarates. Viljad on kaunades, mis sisaldavad väikeseid musti või pruune seemneid. Taimel on sügavale ulatuv peajuur, mis aitab tal paremini taluda põuda ja parandada mulla struktuuri.
Talirapsi kasvatatakse peamiselt parasvöötmes, kus ta külvatakse sügisel ja talvitub lume all. See taim on vastupidav madalatele temperatuuridele ja talub kuni 15-kraadilist (C) külma. Kevadel alustab ta kiiresti kasvu ning õitsemine toimub mai lõpus või juuni alguses. Saak koristatakse tavaliselt juulis või augustis.
Talirapsi kasvatamisel pööratakse tähelepanu külvikorrale, kuna see aitab vähendada haiguste ja kahjurite levikut. Tavaliselt ei soovitata talirapsi kasvatada samal põllul mitte sagedamini kui iga 3–4 aasta tagant. Taim vajab toiteainerikast mulda ning piisavalt lämmastikku, fosforit ja kaaliumi.
Talirapsi kasutatakse peamiselt toiduõli tootmiseks, kuid ka söödateraviljana ja biokütuse toorainena. Rapsiõli on suure oleiinhappesisaldusega, mistõttu on see tervislikum alternatiiv paljudele teistele taimeõlidele. Rapsikooki kasutatakse loomasöödana ja talirapsi rohumass on hea siloallikas.
Taliraps on vastuvõtlik mitmetele haigustele ja kahjuritele. Levinumad haigused:
Tavalisemad kahjurid:
Haiguste ja kahjurite tõrjeks kasutatakse nii agrotehnilisi võtteid (külvikord, umbrohutõrje, mulla harimine) kui ka keemilisi taimekaitsevahendeid.
Taliraps on oluline mesilastele ja teistele tolmeldajatele, kuna taim toodab rikkalikult nektarit ja on kevadel üks esimesi õitsejaid. Lisaks aitab taliraps parandada mulla viljakust ja struktuuri ning vähendab erosiooni.