| Tanuhaigur | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Pelikanilised Pelecaniformes |
| Sugukond |
Haigurlased Ardeidae |
| Perekond |
Tanuhaigur Pilherodius |
| Liik |
Tanuhaigur |
| Binaarne nimetus | |
|
Pilherodius pileatus (Boddaert, 1783) | |
|
| |
| Sünonüümid | |
|
Ardea pileata | |
Tanuhaigur (Pilherodius pileatus) on haigurlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Tanuhaigur on 51–59 cm pikk. Tiib on 263–280 mm pikk, saba 96–103 mm, nokk 76–93 mm, jookse 92–99 mm. Kaalub 518–591 g.
Sulestik on peamiselt valge. Suhteliselt jäme kael on kollane. Pealagi on must, peas on valged kuni 20 cm pikkused suled. Otsmik on valge või hall. Valjasriba on eresinine. Nokk on sinakashall, nokaots on hall või kollane. Silmad võivad olla kollased, rohekaspruunid või pruunid. Jalad on sinakashallid, varbad on veidi tumedamad.
Pulmarüüs on sulestik kollakam ja sulgedeta kehaosad sügavamat sinist tooni.
Udusulis pojad on valged.
Levila ulatub Ida-Panamast Ida-Brasiiliani, lõunas Lõuna-Boliivia ja Paraguayni. Andidest läänes kohatakse neid harva.
Elavad jõgede, ojade ja tiikide ääres, kohviistandustes ning riisipõldudel. Kirde-Brasiilias elavad kuni 400 m kõrgusel merepinnast.
Toituvad kuni 5 cm pikkustest kaladest, veeputukatest, konnadest ja kullestest.
Toitu otsides seisavad paigal või kõnnivad aeglaselt. Toituvad päeval. Tavaliselt toituvad üksi.
Pesitsevad üksikult. Okstest pesa asub madalal puu otsas.
Kurnas on 3–4 valget muna mõõtmetega 43,2 × 35,9 mm. Haudeperiood kestab 26–27 päeva.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tanuhaigur |