Tapluskala
 |
See artikkel räägib kalade perekonnast; bettaks nimetatakse ka liiki siiami tapluskala. |
| Tapluskala | |
|---|---|
 Betta albimarginata | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Ahvenalised Perciformes |
| Sugukond |
Osphronemidae |
| Perekond |
Tapluskala Betta Bleeker, 1850 |
Tapluskala (Betta) on perekond väikseid mageveekalu sugukonnast Osphronemidae.
Perekonna teaduslik nimetus Betta tuleneb malaikeelsest sõnafraasist ikan betah ('kangekaelne/visa kala').
Liike
Perekonda kuulub umbes 65 liiki, neist paljud on värvikirevad. Kõige tuntum liik on siiami tapluskala, mis on populaarne akvaariumikala.
- Betta akarensis (Regan, 1910)
- Betta albimarginata (Kottelat et Ng, 1994)
- Betta anabatoides (Bleeker, 1851)
- Betta balunga (Herre, 1940)
- Betta bellica (Sauvage, 1884)
- Betta breviobesus (Tan & Kottelat, 1998)
- Betta brownorum (Witte & Schmidt, 1992)
- Betta burdigala (Kottelat & Ng, 1994)
- Betta channoides (Kottelat & Ng, 1994)
- Betta chini (Ng, 1993)
- Betta chloropharynx (Kottelat & Ng, 1994)
- Betta coccina (Vierke, 1979)
- Betta dimidiata (Roberts, 1989)
- Betta edithae (Vierke, 1984)
- Betta enisae (Kottelat, 1995)
- Betta falx (Tan & Kottelat, 1998)
- Betta foerschi (Vierke, 1979)
- Betta fusca (Regan, 1910)
- Betta hipposideros (Ng & Kottelat, 1994)
- Betta imbellis (Ladiges, 1975)
- Betta livida (Ng & Kottelat, 1992)
- Betta macrostoma (Regan, 1910)
- Betta miniopinna (Tan & Tan, 1994)
- Betta ocellata (de Beaufort, 1933)
- Betta patoti (Weber & de Beaufort, 1922)
- Betta persephone (Schaller, 1986)
- Betta pi (Tan, 1998)
- Betta picta (Valenciennes in Cuvier & Valenciennes, 1846)
- Betta pinguis (Tan & Kottelat, 1998)
- Betta prima (Kottelat, 1994)
- Betta pugnax (Cantor, 1849)
- Betta pulchra (Tan & Tan, 1996)
- Betta renata (Tan, 1998)
- Betta rubra (Perugia, 1893)
- Betta rutilans (Witte & Kottelat in Kottelat, 1991)
- Betta schalleri (Kottelat & Ng, 1994)
- Betta simorum (Tan & Ng, 1996)
- Betta simplex (Kottelat, 1994)
- Betta smaragdina (Ladiges, 1972)
- Betta spilotogena (Ng & Kottelat, 1994)
- Betta splendens (Regan, 1910) – siiami tapluskala
- Betta strohi (Schaller & Kottelat, 1989)
- Betta taeniata (Regan, 1910)
- Betta tomi (Ng & Kottelat, 1994)
- Betta tussyae (Schaller, 1985)
- Betta unimaculata (Popta, 1905)
- Betta waseri (Krummenacher, 1986)
Kirjeldus
Tapluskalade kehapikkus võib olenevalt liigist olla 2,5–12,5 cm. Perekonna liigid võib kudemiskäitumise järgi jagada kahte rühma: osad neist ehitavad veepiirile sülje abil õhumullidest "pesa", teised kannavad kudu suus.
Tapluskalade looduslik levila on peamiselt Tais ja Kambodžas. Neid kalu võib leida väikestes tiikides, jõgedes ja kraavides. Kuna tapluskalad on labürintkalad (neil on kopsulaadne organ, millega saavad hingata õhuhapnikku), siis suudavad nad elada ka väikese hapnikusisaldusega veekogudes.
Tapluskalad söövad peaaegu kõike, mida leidub nende loomulikus elukeskkonnas, muu hulgas usse, sääsevastseid ja isegi väiksemaid kalu. Akvaariumis tuleks neid toita iga päev või üle päeva. Neile võib anda helvestoitu, kuivatatud või elusaid usse või spetsiaalseid tapluskaladele mõeldud toidukuulikesi.
Mitmed tapluskala liigid on tunnistatud ohustatuteks ning mõned neist on isegi hävimisohus.