Tarnija (inglise keeles provider) on ettevõte või isik, kes varustab mõnda teist ettevõtet või isikut vajalike ressurssidega.
Sõna "tarnima" tähendab kedagi millegagi varustama, (kellelegi midagi) kasutada andma või pakkuma, eelsõlmitud lepingu alusel müüma.
Tarnija vastand on hankija ehk osapool, kes ressursse sisse ostab.
Teenuseosutaja (inglise keeles service provider) on ettevõte, organisatsioon või isik, kes pakub tasu eest mõnd toimingut või tegevust.
Tarnija deklaratsioon
Tarnija deklaratsioon on dokument, millega ettevõte, mis kaupu edastab, annab ametlikku teavet toodete päritolustaatuse kohta. See on vältimatu juhul, kui tooteid soovitakse eksportida Euroopa Liiduga sooduslepingu sõlminud riikidesse, kuna sel juhul on vaja tõendada toote päritolu.
Sooduspäritoluga kaupade puhul kinnitab tarnija riigi, kust kaubad vastavalt reeglitele pärinevad, samas kui sooduspäritolustaatuseta kaupade või pooltoodete puhul märgib tarnija ära, kuidas toodet juba töödeldud on.
Tarnija deklaratsiooni kasutatakse ELi-siseses kaubanduses ning kauplemisel riikidega, kellega sõlmitud lepingud võimaldavad täielikku kumulatsiooni, nagu näiteks EMP (Euroopa Majanduspiirkond), ÜMT (Ülemeremaad ja territooriumid), AKV (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid) ja Magribi riigid. Deklaratsiooni võib koostada nii päritolustaatusega kui ka ilma selleta kaupade saatmisel teise EL-i liikmesriiki, sama riigi siseselt ühest ettevõttest teise või nendesse riikidesse, kellega on sõlmitud ühine tolliliidu leping.
Näited
Kui Eesti äriühing müüb Eestis valmistatud puitmaju Saksamaa ettevõttele, kes plaanib need edasi eksportida Fääri saartele, on vaja tõendada kaupade päritolu. Kuna Euroopa Liidu siseses kaubanduses tavapärased vabakaubanduslepingute päritolutõendid ei kehti, peab Eesti tarnija väljastama deklaratsiooni. See dokument on aluseks Saksamaa tollile, et vormistada liikumissertifikaat A. TR, mis võimaldab Fääri saartel kohaldada tollisoodustusi.
Türgi ettevõte saadab kootud kanga Prantsusmaale, kasutades sertifikaati A.T.R. Kuna see sertifikaat tõendab vaid kauba vaba ringlust (et tollimaksud on tasutud), mitte aga sooduspäritolu, peab Türgi tarnija lisama ka deklaratsiooni. Kui Prantsuse ettevõte õmbleb kangast pintsakud ja soovib need eksportida Albaaniasse liikumissertifikaadiga A. TR, on just tarnija deklaratsioon see dokument, mis tõendab Albaania tollile kanga ja seeläbi lõpptoote sooduspäritolu.
Täieliku kumulatsiooni sätete rakendamisel kasutatakse tarnija deklaratsiooni ainult sooduspäritolustaatuseta kaupade tarnimisel.
Tarnimisliigid
Ettevõtte ostutegevus
Ajalooliselt on ettevõtete ostutegevust peetud pigem teisejärguliseks funktsiooniks, mille peamine eesmärk oli muude osakondade tellimuste täitmine võimalikult madala hinnaga. Tänapäeval on aga arusaam muutunud ning ostujuhtimist vaadeldakse strateegilise tegevusena, mis mõjutab otseselt ettevõtte konkurentsivõimet.
Erasektori ettevõtetel on võrreldes avaliku sektoriga märksa suurem vabadus tarnijate valimisel, lähtudes seejuures oma äristrateegiast ja sisemisest ostupoliitikast. Viimastel aastakümnetel on ostmise osakaal kasvanud kõigis valdkondades, kuna tihe konkurents on sundinud ettevõtteid keskenduma oma põhitegevusele. See on kaasa toonud suundumuse, kus materjale ja komponente ei valmistata enam ise, vaid ostetakse sisse spetsialiseerunud tarnijatelt.
Sellist lähenemist põhjendatakse asjaoluga, et kindlale valdkonnale keskendunud tarnijad suudavad tänu arenenud tehnoloogiale ja tootmiskorraldusele pakkuda paremat kvaliteeti ja suuremat efektiivsust, kui seda suudaks ettevõte.
Ostuturundus
Ostuturundus tähistab olukorda, kus ostuspetsialist ei vali lihtsalt tarnijat, vaid näeb vaeva, et oma ettevõte tarnijale atraktiivseks muuta.
Ostutegevuse tasemed
Ostutegevus jaguneb kolmeks tasemeks, mis ulatuvad pikaajalisest planeerimisest kuni igapäevaste toimetusteni.
Strateegilise ostmise fookuses on tegevuse üldine planeerimine ja arendamine, kus olulisel kohal on pikaajaliste koostöösuhete loomine tarnijatega ning nõudluse prognoosimine. Sel tasandil tegeletakse tarnijate suutlikkuse hindamise ja suurte hankelepingute sõlmimisega, et tagada ostueesmärkide kooskõla ettevõtte laiema äri- ja turundusstrateegiaga. See strateegiline vaade on aluseks ostmise tulemuslikkuse mõõtmisele ning aitab hoida kontrolli all olulisemate toodete üldist hinnataset.
Taktikaline tasand hõlmab tarnijate turu põhjalikku kaardistamist, hinnapäringute saatmist ning laekunud pakkumiste analüüsi. Siia kuuluvad aktiivsed läbirääkimised parimate tingimuste saavutamiseks, uute tarnijate otsimine, ostueelarvete koostamine ja kategooriajuhtimise korraldamine. Taktikalise töö käigus lepitakse kokku ka tarnegraafikud ning hallatakse lühikest aega kehtivaid ehk nn päevahindu.
Operatiivne ostutöö tähendab rutiinseid ülesandeid: ostuvajaduse tuvastamine, tellimuste koostamine ja edastamine, tarnete kooskõlastamine ja jälgimine ning ostuarvete õigsuse/vastavuse kontrollimine.
Teenuse osutamine
Meditsiiniteenused
Meditsiiniteenuste valdkonnas pakuvad esmast abi peamiselt perearstid, kes tegelevad nii terviseprobleemide kui ka üldise tervisekontrolliga. Perearstide kõrval pakuvad professionaalset abi õed, kellel on spetsiaalne väljaõpe ja kes kannavad hoolt haigete eest ning viivad läbi vajalikke raviprotseduure.
Internetiteenused
Internetiteenuste puhul on oluline eristada võrguühendust pakkuvaid ettevõtteid nendest, kes pakuvad teenuseid interneti vahendusel. Internetiteenuse pakkujad, kelle hulka kuuluvad ka mobiilsideoperaatorid nagu Telia, Tele2 või Elisa, varustavad kliente füüsilise internetiühendusega. Tehnoloogia on siinkohal kiirelt arenenud, liikudes kaabliühenduselt juhtmevabade süsteemideni ning ühendades võrguteenuse sageli ka televisiooni ja muude meelelahutuslahendustega.
Teabepakkujad
Teabepakkujatel on infoühiskonnas tähtis roll, lisades andmetele väärtust kogu nende teekonna vältel alates loomisest kuni avaldamiseni. Sellesse rühma kuuluvad nii raamatukogud, uudisteportaalid kui ka tervise- ja ettevõtlusteabe vahendajad. Nende töö seisneb info kogumises, sorteerimises ja töötlemises: mõned neist muudavad toorandmed arusaadavaks informatsiooniks, teised aga levitavad teavet ja muudavad selle kättesaadavaks väljaspool algallika keskkonda.
Tarnija mõju kliendile
Kliendirahulolu tagamisel on üks keskseid tegureid tarnija võime kliendi emotsioone täpselt tajuda, mõista ja suunata. Uuringud kinnitavad otsest seost teenuseosutaja emotsionaalse intelligentsuse ja kliendi positiivse kogemuse vahel. Kui klient tunneb teenuse käigus, et just temale pakutav väärtus on oluline ja tema vajadustega arvestatakse, siis see mitte ainult ei taga rahulolu, vaid tõstab ka teenuse tajutavat väärtust.
Kvaliteet ei ole püsiv nähtus, vaid muutub ajas vastavalt kliendi ootustele ja tajule. Seetõttu peavad toodete ja teenuste pakkujad pidevalt arendama oma oskusi ja kohandama suhtumist. Kui ettevõte jääb muutuvatele ootustele reageerimisel passiivseks, on tulemuseks kliendi rahulolematus. Kvaliteedijuhtimine peab olema dünaamiline protsess, kus seniseid tulemusi ja tagajärgi analüüsitakse, et püsida vastavuses tänapäeva standarditega.
Veoturud
Veoturu all mõeldakse veoste valdajate ja vedajate, veoteenuste ja veoste pakkumiste turgu. Seejuures teevad kaubaomanikud päringuid ja pakkumisi ning vedajad pakuvad vastu oma transpordivõimekust. Kui tingimustes ja veotasus on kokku lepitud, vormistab veoettevõte tellimuse, andes kliendi kasutusse oma sõiduki lastiruumi kokkulepitud marsruudil.
Maailmamajanduse rahvusvahelistumine on viimastel aastakümnetel tarneahelaid oluliselt pikendanud. Tootjad eelistavad hankida tooraineid ja komponente madalate kuludega piirkondadest, mis asuvad sageli tuhandete kilomeetrite kaugusel, samas kui valmistooteid müüakse arenenud riikide turgudel. Sellises globaalses konkurentsis on logistika ja tarneahela juhtimine muutunud ellujäämise eelduseks, mistõttu loovad tarnijad üha laiaulatuslikumaid võrgustikke. Koostöö globaalsete logistikapartneritega võimaldab lühendada tarneaegu, hoida kulud kontrolli all ja suurendada tarnekindlust.
Kuigi kaubamahud on pikas perspektiivis kasvanud, on sektor kogenud ka suuri tagasilööke, näiteks 2008. aasta majanduskriisi ajal, millest taastumine võttis aastaid. Tänapäeva kliendi jaoks ei ole oluline vaid vedu, vaid kaubatarne täpsus ja usaldusväärsus – kaup peab kohale jõudma täpselt lubatud ajal.
Konkurentsis püsimiseks peavad transpordiettevõtted pidevalt suurendama oma tõhusust ja arendama teenuseid. Pelgalt kaubavedu pole sageli enam piisav, mistõttu on traditsioonilistele veoteenustele lisandunud tarneahelas väärtust loovad lisateenused, nagu ladustamine, terminaliteenused ja tolliagendi tegevus.
