Tartessos

Tartessos (hispaania keeles Tartesos) on arheoloogiliste avastuste põhjal määratletud ajalooline tsivilisatsioon, mis asus Lõuna-Ibeeria poolsaarel umbes hilisest pronksiajast kuni 5. sajandini eKr. Sellel oli kirjasüsteem, mida identifitseeriti tartessia keelena. See sisaldab umbes 97 raidkirja tartessia keeles, mis on andmete puudumise tõttu liigitamata. Tartessos oli esimene "Edela-Ibeeria piirkonnas asuv üksus, mida tunnustati kuningriigina".

Ajalooürikutes esineb Tartessos (vanakreeka keeles Ταρτησσός) poolmüütilise või legendaarse sadamalinnana ja ümbritseva kultuurina Pürenee poolsaare lõunarannikul (tänapäeva Andaluusias Hispaanias), Guadalquiviri jõe suudmes. See esineb Kreeka ja Lähis-Ida allikates alates esimesest aastatuhandest eKr. Rooma autorid kipuvad varasemaid Vana-Kreeka allikaid kordama, kuid umbes aastatuhande lõpust alates on märke, et nimi Tartessos oli kasutusest väljas ja linn võis üleujutuste tõttu kaduma minna, kuigi mitmed autorid püüavad seda samastada piirkonna teiste linnadega.

Tartessoslased tegelesid metallikaubandusega. 4. sajandil eKr kirjeldab ajaloolane Ephorus "väga õitsvat turgu nimega Tartessos, kuhu jõgede kaudu veeti palju tina, samuti kulda ja vaske keldi maadelt". Tinakaubandus oli pronksiajal väga tulus, kuna see on pronksi oluline komponent ja suhteliselt haruldane. Herodotos ütles, et Tartessose kuningas Arganthonios tervitas esimesi kreeklasi, kes jõudsid Ibeeriasse. Nendeks olid fokaialased, kes purjetasid sinna Anatooliast.

Pausanias kirjutas, et Sicyoni türann Myron ehitas antiikolümpiamängudel vankrivõistlusel saavutatud võidu mälestuseks varakambri, mida kutsuti siküünlaste varakambriks. Varakambrisse ehitas ta kaks eri stiilis pronksist kambrit, ühe dooria ja teise joonia stiilis. Elealased ütlesid, et pronks pärines Tartessose ajastust.

Tartessose elanikest said foiniiklaste olulised kaubanduspartnerid, kelle kohalolek Ibeerias ulatub 8. sajandisse eKr ja kes ehitasid lähedale oma sadama, Gadiri (tänapäeva Cádiz).

Asukoht

Mitmed varased allikad, näiteks Aristoteles, viitavad Tartessosele kui jõele. Aristoteles väidab, et see saab alguse Pürenee mäestikust (tänapäeval Püreneed) ja voolab merre väljaspool Heraklese sambaid, tänapäeva Gibraltari väin. Ükski selline jõgi ei läbi Pürenee poolsaart.

Neljandal sajandil eKr elanud kreeka geograafi ja maadeavastaja Pythease sõnul, keda Strabo esimesel sajandil pKr tsiteeris, asus Turduli hõimu esivanemate kodumaa Turdetaniast põhja pool, piirkonnas, kus Lõuna-Hispaanias Baetise jõe orus (tänapäeva Guadalquiviri org) asus Tartessose kuningriik.

Pausanias kirjutas teisel sajandil pKr jõe identifitseerimise kohta ning andis üksikasjad linna asukoha kohta:

Räägitakse, et Tartessos on jõgi ibeerlaste maal, mis suubub merre kahe suudme kaudu ja et nende kahe suudme vahel asub samanimeline linn. Jõge, mis on Ibeeria suurim ja loodetepõhine, nimetati hilisemate aegade esindajate poolt Baetiseks ning on ka neid, kes arvavad, et Tartessos oli ibeerlaste linna Carpia antiikne nimi.

Jõgi, mida tollel ajal tunti nimega Baetis, on nüüd nimega Guadalquivir. Seega võib Tartessos olla Schulteni arvates mattunud liikuvate märgalade alla. Jõe delta on järk-järgult ummistunud leetseljaku poolt, mis ulatub Rio Tinto suudmest Palos de la Frontera lähedalt Almonteni, Sanlúcar de Barrameda vastas asuva jõekaldani. Seal on tänapäeval kaitsealune piirkond nimega Parque Nacional de Doñana.

Esimesel sajandil pKr samastas Plinius Vanem Carteia linna ekslikult Kreeka allikates mainitud Tartessosega. Carteia on identifitseeritud kui El Rocadillo S. Roque lähedal Cádizi provintsis, Guadalquiviri jõest mõnevõrra eemal. Teisel sajandil pKr arvas Appianos, et Karpessos (Carpia) oli varem tuntud kui Tartessos.

Arheoloogilised avastused

Adolf Schulteni 1922. aastal avaldatud avastused juhtisid esmakordselt tähelepanu Tartessosele ja nihutasid selle uurimist klassikalistelt filoloogidelt ja antikvaaridelt arheoloogial põhinevatele uuringutele, kuigi katsed leida pealinna, mis paistis kui keeruline kultuur Hispaania esivanemate tsentraalselt kontrollitud kuningriigis, ei olnud lõplikult arutlusel. Hilisemaid avastusi kajastati laialdaselt: 1923. aasta septembris avastasid arheoloogid foiniikia nekropoli, kust kaevati välja inimjäänuseid ja leiti loetamatute kirjadega kive. Foiniiklased võisid linna kaubanduslikel eesmärkidel koloniseerida selle metallide rikkuse tõttu.

J. M. Luzón samastas esimesena Tartessose tänapäeva Huelvaga, tuginedes eelnenud aastakümnetel tehtud avastustele. Pärast seda, kui 1958. aasta septembris avastati Camasis kolm kilomeetrit Sevillast läänes, rikkalik El Carambolo kulla-aare ja sadu esemeid La Joya nekropolist Huelvas, on arheoloogilised uuringud integreeritud filoloogiliste ja kirjanduslike uuringutega, et anda teadlikum ülevaade väidetavast Tartessose kultuurist, mis koondus Lääne-Andalusiasse, Extremadurasse ja Lõuna-Portugali Algarvest kuni Vinalopó jõeni Alicantes.

Turuñuelo arheoloogiline paik

Guareñas asuvas Turuñuelo arheoloogilises paigas, kus väljakaevamised algasid 2015. aastal, tehti olulisi avastusi. Paik kuulutati 2022. aasta mais kultuuripärandi objektiks (hispaania keeles bien de interés cultural).

2023. aastal avastati kaks kaunistatud kivist büsti, millel on kujutatud ehteid ja soenguid, mida peetakse Tartessia jumalannade esimesteks näokujutisteks.

Need skulptuurid sarnanevad mõnevõrra Alicantest pärit Elche daami skulptuuriga, mis on dateeritud 5. ja 4. sajandi vahele eKr. Leitud on veel vähemalt kolme büsti fragmente, millest ühte omistatakse sõdalasele tema osalisest säilinud kiivri tõttu.

Selles Lõuna-Hispaania piirkonnas sündis Tartessose kultuur umbes 9. sajandil eKr foiniikia asunike ja kohalike elanike segunemise tulemusena. Teadlased nimetavad Tartessose kultuuri "hübriidseks arheoloogiliseks kultuuriks".

Metallurgia

Alluviaalset tina pesti Tartessose ojades juba varakult. Hõbestandardi levik Assüürias suurendas selle riigi atraktiivsust (Foiniikia linnade andamit hinnati hõbedas). Müntide leiutamine 7. sajandil eKr ergutas ka pronksi ja hõbeda otsinguid. Sellest ajast alates võtsid kaubandussuhted, mis varem olid peamiselt seotud eliitkaupadega, üha laiema majandusliku rolli. Hilispronksiajaks saavutas hõbeda kaevandamine Huelva provintsis tööstuslikud mõõtmed. Eelrooma hõberäbu leidub Huelva provintsi Tartessose linnades. Küprose ja Foiniikia metallitöölised tootsid Riotinto prügimägedel 15 miljonit tonni pürometallurgilisi jääke. Kaevandamine ja sulatamine eelnesid foiniiklaste ja seejärel kreeklaste saabumisele alates 8. sajandist eKr, kes pakkusid laiemat turgu ja kelle mõju sütitas Tartessose materiaalses kultuuris "orientaliseeriva" faasi (u 750–550 eKr) enne kui Tartessose kultuuri asendas klassikaline Ibeeria kultuur.

Tartessose kultuuriga seotud "Tartessose" esemeid on aja jooksul palju leitud ning arheoloogid seostavad nüüd "kadunud" linna Huelvaga. Tänapäeva Huelva kesklinnas asuvates ruumiliselt piiratud leiukohtades tehtud väljakaevamistel on leitud 6. sajandi eKr esimesest poolest pärit kreeka keraamika kilde. Huelvas asub suurim imporditud eliitkaupade kogum ja see oli tõenäoliselt oluline Tartessose keskus. Guadiana jõe ääres asuv Medellín paljastas olulise nekropoli.

Tartessose kultuurile iseloomulikud elemendid on hilise pronksiaja täielikult väljaarenenud mustriga poleeritud nõud ja geomeetriliselt vööditud ning mustritega "karambolo" nõud, mis pärinesid 9.–6. sajandist eKr. Sellele järgnes "varajase orientaliseerimise" faas esimeste Vahemere idaosast imporditud esemetega, mis algasid umbes 750. aastal eKr. Sellest edaspidi oli "hilise orientaliseerimise" faas parima pronksivalu ja kullassepatööga, kiirel pottsepakettal treitud hallid nõud, imporditud foiniikia punaliivase keraamika kohalikud jäljendused.

Iseloomulike Tartessose pronksesemete hulka kuuluvad pirnikujulised kannud, mida sageli seostatakse matustega, madalate kausikujuliste aaskäepidemetega söepannid, lillemotiividega viirukipõletid, kaarsõled ja vööpandlad.

Eelkolonialistlikke nekropolide leiukohti pole tuvastatud. Üleminek hilisel pronksiajal külaalaldel laiali paigutatud ümmargustest või ovaalsetest onnidest ristkülikukujulisteks majadeks, millel olid kuivkivist vundamendid ja krohvitud punutud seinad, toimus 7. ja 6. sajandil eKr asulates, kus samal alal järgnesid üksteisele planeeritud paigutusega asulad.

Ajajoon (10.–5. sajand eKr)

Varasem arheoloogide ja ajaloolaste põlvkond suhtus Tartessose algelisse Puunia stiilide ja tehnikate omaksvõttu normatiivselt, pidades seda vähem arenenud kultuuriks, mis võttis omaks paremaid ja kõrgemalt arenenud kultuurilisi jooni ning leidis Tartessose leiukohtades idamaiseid paralleele varajase rauaaja materiaalse kultuuriga. Hilisem põlvkond on rohkem tegelenud protsessiga, mille käigus arenesid kohalikud institutsioonid.

Uute arheoloogiliste leidude ilmnemine Huelva linnas ajendab neid traditsioonilisi seisukohti ümber hindama. Kahel kõrvutiasetseval krundil, mille suurus on kokku 2150 m² ning mis asub Las Monjase väljaku ja Mendez Nuñezi tänava vahel, kaevati välja umbes 90 000 keraamikakildu, mis olid kohalikud, Foiniikia ja Kreeka imporditud esemed ning nendest 8009 võimaldasid tüübi tuvastamist. See 10. sajandist kuni 8. sajandi alguseni eKr dateeritud keraamika pärineb varasemast ajast kui teistest foiniikia kolooniatest pärit leiud. Koos arvukate tegevuste jäänustega paljastavad Huelva leiud sellel alal mitu sajandit kestnud märkimisväärse tööstus- ja kaubandusturu. Sarnased leiud linna teistes osades saavad tõestada seda, et Huelva algajalooline paiknemine oli umbes 20-hektari suurusel alal, mis oli tolleaegse Ibeeria poolsaare leiukoha kohta suur.

Radiosüsinikumeetodil dateerimine

Groningeni Ülikooli teostatud kalibreeritud veiseluude radiosüsinikumeetodil dateerimine ja keraamiliste proovide põhjal dateerimine, annavad teavet mitme sajandi pikkuse kronoloogilise arengu kohta läbi käsitöö ja tööstuse alates 10. sajandist eKr. Uuritavad esmed on keraamika (kausid, taldrikud, vaasid, amforad jne), sulatuspotid, peenelt töödeldud puutükid, laevaosad, veisekoljud, ripatsid, ahhaat, elevandiluu jms.

Välismaiste ning kohalike toodete ja materjalide olemasolu viitab sellele, et vana Huelva sadam oli peamine keskus mitmekesiste ja kauge päritoluga toodete vastuvõtmiseks, tootmiseks ja saatmiseks. Kirjalike allikate ja väljakaevatud esemete, sealhulgas raidkirjade ja tuhandete Kreeka keraamikaesemete analüüs, on pannud mõned teadlased arvama, et seda elupaika saab samastada mitte ainult Piiblis mainitud Tarsisega, Assüüria Assarhaddoni steeliga ja foiniikia Nora kivi raidkirjaga, vaid ka Kreeka allikates mainitud Tartessosega. Viimane tõlgendas Tartessose jõge tänapäeva Tinto jõe ja Ligustuse järvega samaväärsena Odieli ja Tinto jõgede ühise suudmealaga, mis voolavad Huelva poolsaarest läänes ja idas.

Religioon

Andmeid on väga vähe, kuid eeldatakse, et nagu ka teistel Vahemere rahvastel, oli religioon polüteistlik. Arvatakse, et tartesslased kummardasid foiniikia akulturatsiooni tulemusena jumalanna Astartet või Potniat ja meesjumalust Baali või Melkarti. Castulo (Linares, Jaén) leiukohast ja Carmona lähiümbrusest on leitud foiniikia arhitektuurist inspireeritud pühapaiku. Cádizi, Huelva ja Sevilla linnast on leitud mitu foiniikia jumalate kuju.

Keel

Tartessose keel on väljasurnud Rooma-eelne keel, mida kunagi räägiti Lõuna-Ibeeria poolsaarel. Ibeeria vanimad teadaolevad põlisrahvaste tekstid, mis pärinevad 7.– 6. sajandist eKr, on kirjutatud tartessose keeles. Kirjed on kirjutatud pooltsillaabilises kirjasüsteemis, mida nimetatakse edelakirjaks. Neid leiti Tartessose üldisest asukohast ja ümbritsevatest mõjualadest. Tartessose keele tekste leiti Edela-Hispaaniast ja Lõuna-Portugalist (nimelt Algarve ja Lõuna-Alentejo Conii, Cempsi, Sefesi ja Celtici piirkondadest).

Viited

↑ "Contruyendo Tarteso". Vaadatud 21. aprillil 2026.
↑ Júdice Gamito, Teresa. "e-Keltoi: Volume 6, The Celts in Portugal". www.uwm.edu (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 14. veebruar 2009. Vaadatud 16. novembril 2025.
↑ Brandherm, Dirk (1. september 2016). "6: Stelae, Funerary Practice, and Group Identities in the Bronze and Iron Ages of SW Iberia: A Moyenne Durée Perspective". Koch, John T.; Barry Cunliffe (toim-d). Celtic from the West 3, Atlantic Europe in the Metal Ages: questions of shared language. Oxbow Books. Lk 179. ISBN 978-1-78570-230-3.
1 2 3 4 Cunliffe, Barry; Koch, John T. (2010). Celtic from the West: alternative perspectives from archaeology, genetics, language, and literature ( (inglise). Lk 303. ISBN 978-1-84217-475-3.
↑ The History of Herodotus. 1890. Peatükk 163. {{raamatuviide}}: |eesnimi= nõuab parameetrit |perekonnanimi= (juhend)
↑ "Pausanias, Description of Greece. 6.19.1". Vaadatud 25. aprillil 2026.
↑ "Pausanias, Descriptions of Greece, 6.19.2". Vaadatud 25. aprillil 2026.
↑ Freeman, Phillip M. (2010). Celtic from the West Chapter 10 - Ancillary Study: Ancient References to Tartessos. Oxbow Books, Oxford, UK. Lk 322. ISBN 978-1-84217-410-4.
↑ Strabo. Geography. Lk Book III Chapter 2 verse 11.
↑ "Pausanias, Descriptions of Greece. 6.19.3". Vaadatud 25. aprillil 2026.
↑ Plinius Vanem. "Natural History III". Section 7. Vaadatud 28. aprillil 2026.
↑ Strabo. Geography. Lk Book III Chapter 2 verse 14.
↑ Talbert, Richard J. A. (toim). "Map-by-Map Directory to Accompany the Barrington Atlas of The Greek and Roman World" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. juuli 2011. Vaadatud 28. aprillil 2026.
↑ Schulten, Adolf (1924). Tartessos.
↑ Wagner, Carlos G. (1992). Tartessos en la historiografía: una revisión crítica.
↑ "DIG UP PHOENICIAN CITY.; Archaeologists Discover Necropolis in South of Spain". New York Times. 26. september 1923. Lk 3. Vaadatud 28. aprillil 2026.
↑ Luzón, J. M. (1962). "Tartessos y la ría de Huelva". Zephyrus. 13: 97–104.
↑ Carriazo, Juan de Mata (1970). El tesoro y las primeras excavaciones en "El Carambolo" (Camas, Sevilla).
↑ Roiz, Juan Pedro Garrido; Orta, Elena María (1970). Excavaciones en la necropolis de "La Joya" Huelva: II (3.a 4.a y 5.a Campañas).
↑ The results of Tartessian archaeology as of 1987 were summarized by Chamorro, Javier G. (1987). "Survey of Archaeological Research on Tartessos". American Journal of Archaeology. 91 (2): 197–232. DOI:10.2307/505217. JSTOR 505217.
↑ "Meritxell Batet destaca el yacimiento tartésico de 'El Turuñuelo' en Guareña y la "colaboración entre administraciones"". Europa Press. 17. september 2022.
↑ Macías, C. (12. juuli 2021). "El Turuñuelo: la misteriosa escalera extremeña que podría cambiar todos los manuales". El Confidencial.
↑ "Archaeologists uncover the first human representations of the ancient Tartessos people". HeritageDaily - Archaeology News (Ameerika inglise). 19. aprill 2023. Vaadatud 24. aprillil 2023.
↑ Altuntaş, Leman (19. aprill 2023). "Archaeologists have uncovered the first human representations of the people of mythical Tartessos". Arkeonews (Ameerika inglise). Vaadatud 24. aprillil 2023.
↑ López-Ruiz, Carolina; Dietler, Michael (2009). Colonial Encounters in Ancient Iberia: Phoenician, Greek, and Indigenous Relations. University of Chicago Press. Lk 194.
↑ Alvar, Jaime; Blázquez, José María (aprill 1994). "Los enigmas de Tartessos". Lk 369–370. Vaadatud 29. aprillil 2026.
1 2 González de Canales, Fernando (2004). Del Occidente mítico griego a Tarsis-Tarteso: Fuentes escritas y documentación arqueológica (hispaania). Biblioteca Nueva. ISBN 978-8416089628.
1 2 González de Canales, Fernando; Pichardo, Jorge Serrano; Gómez, Leonardo y Llompart (2004). El emporio precolonial fenicio de Huelva (ca. 900-700 a.C.) (hispaania). Biblioteca Nueva. ISBN 978-8497423458.
↑ Gonzalez de Canales Cerisola, F. (2014). "Tarshish-Tartessos, the Emporium Reached by Kolaios of Samos". Cahiers de l'Institut du Proche-Orient Ancien du Collège de France (CIPOA) II. Vaadatud 29. veebruaril 2016.
↑ Alabau Márquez, Miguel Ángel, toim (c. 2002). "Religión Tartéssica" (hispaania). Universitat de València. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2016. Vaadatud 27. veebruaril 2016.

[1] "Contruyendo Tarteso". Vaadatud 21. aprillil 2026.

[2] Júdice Gamito, Teresa. "e-Keltoi: Volume 6, The Celts in Portugal". www.uwm.edu (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 14. veebruar 2009. Vaadatud 16. novembril 2025.

[KochCunliffe2016-3] Brandherm, Dirk (1. september 2016). "6: Stelae, Funerary Practice, and Group Identities in the Bronze and Iron Ages of SW Iberia: A Moyenne Durée Perspective". Koch, John T.; Barry Cunliffe (toim-d). Celtic from the West 3, Atlantic Europe in the Metal Ages: questions of shared language. Oxbow Books. Lk 179. ISBN 978-1-78570-230-3.

[:0-4] 1 2 3 4 Cunliffe, Barry; Koch, John T. (2010). Celtic from the West: alternative perspectives from archaeology, genetics, language, and literature ( (inglise). Lk 303. ISBN 978-1-84217-475-3.

[5] The History of Herodotus. 1890. Peatükk 163. {{raamatuviide}}: |eesnimi= nõuab parameetrit |perekonnanimi= (juhend)

[6] "Pausanias, Description of Greece. 6.19.1". Vaadatud 25. aprillil 2026.

[7] "Pausanias, Descriptions of Greece, 6.19.2". Vaadatud 25. aprillil 2026.

[freeman1-8] Freeman, Phillip M. (2010). Celtic from the West Chapter 10 - Ancillary Study: Ancient References to Tartessos. Oxbow Books, Oxford, UK. Lk 322. ISBN 978-1-84217-410-4.

[strabo-9] Strabo. Geography. Lk Book III Chapter 2 verse 11.

[10] "Pausanias, Descriptions of Greece. 6.19.3". Vaadatud 25. aprillil 2026.

[11] Plinius Vanem. "Natural History III". Section 7. Vaadatud 28. aprillil 2026.

[strabo1-12] Strabo. Geography. Lk Book III Chapter 2 verse 14.

[13] Talbert, Richard J. A. (toim). "Map-by-Map Directory to Accompany the Barrington Atlas of The Greek and Roman World" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. juuli 2011. Vaadatud 28. aprillil 2026.

[14] Schulten, Adolf (1924). Tartessos.

[15] Wagner, Carlos G. (1992). Tartessos en la historiografía: una revisión crítica.

[16] "DIG UP PHOENICIAN CITY.; Archaeologists Discover Necropolis in South of Spain". New York Times. 26. september 1923. Lk 3. Vaadatud 28. aprillil 2026.

[17] Luzón, J. M. (1962). "Tartessos y la ría de Huelva". Zephyrus. 13: 97–104.

[18] Carriazo, Juan de Mata (1970). El tesoro y las primeras excavaciones en "El Carambolo" (Camas, Sevilla).

[19] Roiz, Juan Pedro Garrido; Orta, Elena María (1970). Excavaciones en la necropolis de "La Joya" Huelva: II (3.a 4.a y 5.a Campañas).

[20] The results of Tartessian archaeology as of 1987 were summarized by Chamorro, Javier G. (1987). "Survey of Archaeological Research on Tartessos". American Journal of Archaeology. 91 (2): 197–232. DOI:10.2307/505217. JSTOR 505217.

[ep-21] "Meritxell Batet destaca el yacimiento tartésico de 'El Turuñuelo' en Guareña y la "colaboración entre administraciones"". Europa Press. 17. september 2022.

[22] Macías, C. (12. juuli 2021). "El Turuñuelo: la misteriosa escalera extremeña que podría cambiar todos los manuales". El Confidencial.

[23] "Archaeologists uncover the first human representations of the ancient Tartessos people". HeritageDaily - Archaeology News (Ameerika inglise). 19. aprill 2023. Vaadatud 24. aprillil 2023.

[24] Altuntaş, Leman (19. aprill 2023). "Archaeologists have uncovered the first human representations of the people of mythical Tartessos". Arkeonews (Ameerika inglise). Vaadatud 24. aprillil 2023.

[25] López-Ruiz, Carolina; Dietler, Michael (2009). Colonial Encounters in Ancient Iberia: Phoenician, Greek, and Indigenous Relations. University of Chicago Press. Lk 194.

[26] Alvar, Jaime; Blázquez, José María (aprill 1994). "Los enigmas de Tartessos". Lk 369–370. Vaadatud 29. aprillil 2026.

[:1-27] 1 2 González de Canales, Fernando (2004). Del Occidente mítico griego a Tarsis-Tarteso: Fuentes escritas y documentación arqueológica (hispaania). Biblioteca Nueva. ISBN 978-8416089628.

[:2-28] 1 2 González de Canales, Fernando; Pichardo, Jorge Serrano; Gómez, Leonardo y Llompart (2004). El emporio precolonial fenicio de Huelva (ca. 900-700 a.C.) (hispaania). Biblioteca Nueva. ISBN 978-8497423458.

[29] Gonzalez de Canales Cerisola, F. (2014). "Tarshish-Tartessos, the Emporium Reached by Kolaios of Samos". Cahiers de l'Institut du Proche-Orient Ancien du Collège de France (CIPOA) II. Vaadatud 29. veebruaril 2016.

[30] Alabau Márquez, Miguel Ángel, toim (c. 2002). "Religión Tartéssica" (hispaania). Universitat de València. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2016. Vaadatud 27. veebruaril 2016.