Tasuta maa oli Eesti esimese vabariigi ajal Eesti riiklikust maatagavarast autasuna antud maa Vabadussõjaga otseselt (oli sõjas) või kaudselt (sõjas hukkunu pereliikmed) seotud isikutele.
Tasuta maad anti:
sõduritele, kes olid silma paistnud Vabadussõjas;
Vabadussõjas vigastada saanud sõduritele, kes olid oma tööjõust vähemalt 40% kaotanud;
Vabadussõjas langenud sõdurite perekonnaliikmetele.