Teet Veispak

Teet Veispak (25. september 1955 – 20. mai 2026) oli eesti ajaloolane ja kultuuritegelane.

Ta lõpetas 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena.

Töö

Teet Veispak töötas 1980. aastast Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadurina, 1990. aastatel instituudi direktori kohusetäitja ja direktorina. 2000. aastate alguses, pärast Ajaloo Instituudi juhtimisega seotud kohtuasja, töötas mõne aasta Rakvere Muuseumi teadusdirektori ja näitusekorraldajana. Seejärel oli Richard Sagritsa majamuuseumi kuraator.

Tegevus kuraatorina

1994. aastal käivitas Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Galerii, mille kuraatoriks sai Reet Varblane.

2001. aastal avas koostöös Rakvere Muuseumiga aadressil Lai 1 Kesklinna galerii, mis 2002. aasta lõpul registreeriti iseseisva MTÜ-na. Veispaki juhtimisel lõpetas galerii tegevuse 2004. aastal.

Aastatel 2000–2002 kureeris koos Jaan Toomiku ja Paul Rodgersiga Rakveres tegevuskunstifestivali "KanaNahk". 2002. aasta festival toimus liskas Rakverele ka Haapsalus. 2003. aastal lõpetas festivali tegevuse Rakveres ning toimus hoopis sündmus "Mohni 2003" juba ilma Veispaki osaluseta. Peale Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste astusid "KanaNahal" eri aastatel üles näiteks Oleg Kulik, Leonhard Lapin, Ene-Liis Semper, Jüri Ojaver, Jaan Paavle, Olegs Tilbergs.

Töötades Richard Sagritsa talumuuseumi kuraatorina, korraldas seal sarja tegevuskunsti üritusi.

Tegevus kirjastajana

Teet Vesipak ja erootikaajakirja Maaja asutaja Matti Looga asutasid koos kirjastuse etf, mis ostis 1994. aastal ka Viljandi trükikoja.

Kirjastus andis välja kuus raamatut:

Donatien Alphonse Francois de Sade "Justine ehk Vooruse õnnetused", etf, 1993.
Georges Bataille "Silma lugu", etf, 1993.
Indrek Hirv "Tähekerjus", etf, 1993.
Georges Bataille "Madame Edwarda", etf, 1993.
Aleksander Suuman "Maniakk puuris", etf, 1993.
Mihkel Mutt "Rahvusvaheline mees", etf, 1994.

Publikatsioone

Rakvere elanikkonna sotsiaalne suurus ja sotsiaalne struktuur 17. sajandi lõpust 1780. aastateni, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 30, 1981, nr. 2, lk 169–178
Väitekiri Tallinna 18. sajandi rahvastikust: C. J. Kenézi doktoriväitekirjast "Beiträge zur Bevölkerungsstruktur von Reval in den zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts (1754–1804)". Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 32, 1983, nr 1, lk 82–84
Lübeck ja Venezia. Tallinn: Perioodika, 1988
Ajalooteadusest kui venestuse ideoloogia kandjaist (1944–1952). Looming 1990, nr. 9
Teet Veispaki artiklid Eesti artiklite andmebaasis Index Scriptorum Estoniae

Tunnustus

2000 Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupi Üllatuse auhind
2001 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia (Rakvere kunstielu edendamine ja festivali Kananahk korraldamine)

Viited

↑ https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19790629.2.3
↑ Kivi, Aita (18. jaanuar 1994). "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl. Lk. 4.
↑ Teet Veispak sai kerge kriminaalkaristuse, Õhtuleht, 14. märts 1998
↑ Pulver, Andres (14. oktoober 2000). "Teet Veispak: Rakvere ei ole provints". Virumaa Teataja. Lk 6.
↑ Meri, Tiina (17. veebruar 1994). "Ajaloo Instituut avab oma galerii". Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht. Lk 19.
↑ Talvistu, Peeter (2021). "Väljaspool Vabaduse Väljakut. Tallinna-väline Eesti kunstielu nullindatel". Lk 67.
↑ "Uudised". Sirp. 8. november 2002. Lk 19.
↑ Varblane, Reet (4. august 2000). "Neli tundi, mis lõik kunstiajalugu". Sirp. Lk 10.
↑ Juske, Ants (27. juuli 2000). "Rakvere ajas kananaha ihule". Eesti Päevaleht. Lk 7.
↑ Mäe, Aarne (18. juuni 2003). ""KanaNahk" lõpetas, selle asemel tuleb Mohni". Virumaa Teataja. Lk 1.
↑ Trossek, Andreas (27. juuli 2002). "Kunstigurmaanid kananahka nosimas". Eesti Päevaleht. Lk 16-17.
↑ Sauter, Peeter (29. august 2014). "Teet Veispak ei anna alla". Sirp. Lk 40.
↑ Mäe, Aarne (12. august 2009). "Karepal inspireerib kunstnikke vana riist". Postimees.
↑ Avdjushko, Maria (20. august 1994). "Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval". Hommikuleht. Lk 9-10.
↑ Näripä, Victoria (21. juuni 1994). "Teet Veispak ja Matti Looga hakkavad Viljandis raamatuid trükkima". Rahva Hääl. Lk. 2.
↑ Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp. Üllatuse auhind
↑ Saar, Johannes (04.01.2002). "Teet Veispak - Kaasaja kunstis hulpiv sipelgas". Eesti Päevaleht. Lk 17.

Välislingid

Kärt Hellerma intervjuu Teet Veispakiga "Õigupoolest polegi inimest, kes Nõukogude Eesti ajalooga tegeleks." Hommikuleht: üle-eestiline päevaleht, 13 märts 1993, lk. 8.
Maria Avdjushko intervjuu Teet Vespakiga "Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval." Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht, 20 august 1994, lk. 9-10.
Andres Pulveri intervjuu Teet Veispakiga "Teet Veispak: Rakvere ei ole provints." Virumaa Teataja Virumaa Teataja, 14. oktoober 2000, lk 6.
Telesaade "Meeste jutud: 7. Teet Veispak ja Mihkel Mutt." Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Ede Kõrgvee, võttekuupäev 23.10.1992. ETV arhiiv
Aita Kivi intervjuu Teet Vesipakiga "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl, 18. jaanuar 1994, lk. 4.

[1] ttps://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19790629.2.3

[2] Kivi, Aita (18. jaanuar 1994). "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl. Lk. 4.

[3] Teet Veispak sai kerge kriminaalkaristuse, Õhtuleht, 14. märts 1998

[4] Pulver, Andres (14. oktoober 2000). "Teet Veispak: Rakvere ei ole provints". Virumaa Teataja. Lk 6.

[5] Meri, Tiina (17. veebruar 1994). "Ajaloo Instituut avab oma galerii". Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht. Lk 19.

[6] Talvistu, Peeter (2021). "Väljaspool Vabaduse Väljakut. Tallinna-väline Eesti kunstielu nullindatel". Lk 67.

[7] "Uudised". Sirp. 8. november 2002. Lk 19.

[8] Varblane, Reet (4. august 2000). "Neli tundi, mis lõik kunstiajalugu". Sirp. Lk 10.

[9] Juske, Ants (27. juuli 2000). "Rakvere ajas kananaha ihule". Eesti Päevaleht. Lk 7.

[10] Mäe, Aarne (18. juuni 2003). ""KanaNahk" lõpetas, selle asemel tuleb Mohni". Virumaa Teataja. Lk 1.

[11] Trossek, Andreas (27. juuli 2002). "Kunstigurmaanid kananahka nosimas". Eesti Päevaleht. Lk 16-17.

[12] Sauter, Peeter (29. august 2014). "Teet Veispak ei anna alla". Sirp. Lk 40.

[13] Mäe, Aarne (12. august 2009). "Karepal inspireerib kunstnikke vana riist". Postimees.

[14] Avdjushko, Maria (20. august 1994). "Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval". Hommikuleht. Lk 9-10.

[15] Näripä, Victoria (21. juuni 1994). "Teet Veispak ja Matti Looga hakkavad Viljandis raamatuid trükkima". Rahva Hääl. Lk. 2.

[16] Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp. Üllatuse auhind

[17] Saar, Johannes (04.01.2002). "Teet Veispak - Kaasaja kunstis hulpiv sipelgas". Eesti Päevaleht. Lk 17.