
Tetrakonh on tsentraalehitise tüüp – tavaliselt kirik või muu sakraalhoone –, mille põhiplaanil on neli apsiidi neljas seinas; need paiknevad igas ilmakaares ja on enamasti ühesuurused. Hoone põhiplaan on seega kreeka risti kujuline.
Tetrakonh-ehitised on kõige levinumad Bütsantsi arhitektuuris ning sellega seotud arhitektuurikoolkondades, nagu näiteks Armeenia ja Gruusia kirikuarhitektuur. Tetrakonhi algkoduks on peetud ka Süüria arhitektuuri. Tetrakonhi kujuga võib olla ka mausoleum või baptisteerium. Tavaliselt asub hoone keskosa kohal kõrgem kuppel.
Tsentraalehitise ruumivormi uue populaarsusega barokkarhitektuuris seostub baroksete tetrakonhi-laadsete kirikute püstitamine 17. ja 18. sajandil.