Imiteerimismäng

See artikkel See artikkel räägib filmist. Eksperimendi kohta vaata artiklit Turingi test.
Imiteerimismäng
"The Imitation Game"
Žanr eluloofilm
Režissöör Morten Tyldum
Stsenarist Graham Moore
Operaator Óscar Faura
Helilooja Alexandre Desplat
Peaosades Benedict Cumberbatch
Monteerija William Goldenberg
Produtsent Nora Grossman
Ido Ostrowsky
Teddy Schwarzman
Tootja Black Bear Pictures
Levitaja The Weinstein Company
Aasta 2014
Kestus 115 minutit
Riik  Ameerika Ühendriigid
Keel inglise
Eelarve 14 mln $
Piletitulu 234 mln $
IMDb profiil
Filmiveebi sissekanne

"Imiteerimismäng" (originaal pealkiri "The Imitation Game") on Ameerika Ühendriikide 2014. aasta elulooline põnevusfilm. Selle lavastas Morten Tyldum ning stsenaariumi kirjutas Graham Moore Andrew Hodgesi 1983. aasta biograafia "Alan Turing: The Enigma" ainetel. Filmi pealkiri on võetud briti krüptoanalüütiku Alan Turingi 1950. aastal välja mõeldud katselt, mille abil saab tema hinnangul vastata küsimusele "Kas masinad suudavad mõelda?". Alan Turing dekrüpteeris teise maailmasõja ajal Briti valitsuse heaks töötades sakslaste sõnumeid. Teda kehastab filmis Benedict Cumberbatch. Kõrvalosades on Keira Knightley, Matthew Goode, Rory Kinnear, Charles Dance ja Mark Strong.

"Imiteerimismäng" esilinastus 2014. aastal. 14 miljoni USA dollari suuruse eelarve juures teenis film piletitulu 233 miljonit dollarit. Üldiselt seda kiideti, kuid ette heideti ajaloolisi ebatäpsusi, kuna filmis näidatakse mitmeid sündmusi, mida päriselt pole toimunud. "Imiteerimismäng" võitis parima kohandatud stsenaariumi Oscari. Cumberbatch oli nomineeritud parima meespeaosatäitja Oscarile ja Knightley parima naiskõrvalosatäitja Oscarile.

Sisu

1951. aastal murtakse matemaatik Alan Turingi koju sisse ning ta räägib ülekuulamisel politseile oma tööst Bletchley Parkis teise maailmasõja ajal.

1928. aastal kiusatakse Turingit koolis, tema sõber Christopher Morcom tekitab temas huvi krüptograafia vastu. Turing armub Christopheri, kuid viimane sureb tuberkuloosi.

1939. aastal kuulutab Suurbritannia Saksamaale sõja, Turingist on selleks ajaks saanud tunnustatud matemaatik. Ta liitub Bletchley Parkis tegutseva krüptograafiameeskonnaga koosseisus Conel Hugh O'Donel Alexander, John Cairncross, Peter Hilton, Keith Furman ja Charles Richards. Meeskonda juhib Alastair Denniston. Nad töötavad Saksa Wehrmachti kasutatava šifreerimismasina Enigma lahtimuukimise kallal. Turing on oma kolleegide suhtes üleolev ning asub üksi töötama dešifreerimismasina kallal, millele ta paneb nimeks Christopher. Denniston keeldub Turingi masina jaoks 100 000 naelsterlingit andmast, kuid Turing pöördub peaminister Winston Churchilli poole, kes määrab ta meeskonna juhiks ja eraldab raha. Turing vallandab Furmani ja Richardsi ning paneb ajalehte töökuulutuseks keerulise ristsõna.

Cambridge'i Ülikooli vilistlane Joan Clarke läbib töökatsed edukalt, kuid tema perekond ei taha tal lubada meestega koos töötada. Turing võtab ta tööle sakslaste sõnumeid vaheltlõikavate naiste kollektiivi ning räägib talle oma plaanidest. Clarke'i nõul muutub Turing oma kolleegidele sümpaatsemaks. Turing saab oma masina valmis, kuid see on liiga aeglane, kuna sakslased muudavad Enigma sätteid iga päev. Denniston tahab Turingi vallandada ning masina lõhkuda, kuid Turingi kolleegid astuvad tema kaitseks välja. Clarke tahab vanemate survel töölt lahkuda, kuid tema jätmiseks teeb Turing talle abieluettepaneku, mille Clarke vastu võtab. Kihluspeol tunnistab Turing Cairncrossile, et on gei. Cairncross soovitab seda saladuses hoida.

Äkitselt taipab Turing, et saab oma masina programmeerida dekodeerima ainult neid sõnu, mille esinemist sõnumites ta kindlalt teab. Uus taktika toimibki ning tema masinaga saab Enigma koodi iga päev murda. Krüptograafid tähistavad oma töövõitu. Nad saavad teada sakslaste rünnakuplaanist, kuid Turing kardab nende plaani luhata, kuna nii võivad sakslased aimata, et Enigma on lekkinud. Meeskond otsustab sakslaste rünnakuplaanist oma ülemaid mitte teavitada, kuigi Peter palub vastupidist, kuna see seab ohtu tema venna elu. Turing töötab välja mudeli, mille abil otsustada, kas tegutseda masina abil saadud info alusel või mitte.

Turing avastab, et Cairncross on Nõukogude spioon, ning pahandab temaga. Cairncross ei näe endal süüd ja ütleb, et Suurbritannia ja Nõukogude Liit on samal poolel. Ta ähvardab kättemaksuks avalikustada, et Turing on gei. Kui MI6 agent Stewart Menzies teeskleb, et Clarke on ohus, ütleb Turing talle, et Cairncross on spioon. Menzies ütleb, et on sellest teadlik, ning kasutab Cairncrossi venelastele valeteabe lekitamiseks. Turing avaldab Clarke'ile oma seksuaalse sättumuse ja palub tal Bletchley Parkist lahkuda. Clarke ütleb, et kahtlustaski seda, kuid pakub välja siiski kokku jääda. Turing on Clarke'i turvalisuse pärast mures ning sõnab, et ei ole temast kunagi hoolinud ja kasutas teda vaid tema krüptograafiaoskuste pärast. Clarke jääb Turingi ja oma vanemate meelehärmiks Bletchleysse.

Pärast sõda käsib Menzies kõik projekti materjalid hävitada, kuna tahab, et teised riigid ei teaks brittide dekrüpteerimisvõimetest. Meeskonnaliikmetel käsitakse üksteisest võõranduda ja saladust hoida. 1952. aastal mõistetakse Turing homoseksuaalina süüdi sündsusetuses ning ta laseb end keemiliselt kastreerida, et vältida vangistust ja tööga jätkata. Clarke külastab teda, märkab, et Turing on füüsiliselt ja vaimselt haige, ning lohutab teda.

Lõputiitrites märgitakse, et Alan Turing sooritas pärast aasta aega kestnud kohustuslikku hormoonravi 1954. aastal enesetapu. Kuninganna Elizabeth II andis talle 2013. aastal postuumselt armu. Ajaloolaste hinnangul lühendas Enigma lahtimuukimine teist maailmasõda kahe aasta võrra ja tänu sellele jäi suremata üle 14 miljoni inimese. Turingi tööd peetakse kaasaegsete arvutite leiutamiseks vajalikuks eeltööks.

Osades

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Anderson, L. V. (3. detsember 2014). "How Accurate Is The Imitation Game?". Slate (Ameerika inglise). ISSN 1091-2339. Vaadatud 8. mail 2024. The Imitation Game takes major liberties with its source material, injecting conflict where none existed, inventing entirely fictional characters, rearranging the chronology of events, and misrepresenting the very nature of Turing’s work at Bletchley Park
  2. ↑ Tunzelmann, Alex von (20. november 2014). "The Imitation Game: inventing a new slander to insult Alan Turing". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 8. mail 2024. Historically, The Imitation Game is as much of a garbled mess as a heap of unbroken code. For its appalling suggestion that Alan Turing might have covered up for a Soviet spy, it must be sent straight to the bottom of the class.