 Theodor Pool | |
| Sünniaeg | 8. detsember 1890 |
|---|---|
| Sünnikoht | Tori vald, Pärnumaa |
| Surmaaeg | 25. august 1942 |
| Erakond | Eesti Tööerakond |
Theodor Pool ( 8. detsember 1890 Tori vald, Pärnumaa – 25. august 1942 Sverdlovsk, Sevurallagi vangilaager (hukati) oli Eesti poliitik ja agronoom, paljude raamatute ja artiklite autor.
Sündis Pärnumaal Tori kihelkonnas Tani külas Piistaoja talus.
Lõpetas 1909 Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, 1914 Riia Polütehnilise Instituudi õpetatud agronoomina. 1921–1924 käis õppereisidel Taanis, Saksamaal, Hollandis ja Soomes. Oli alates 1909. aastast üliõpilasseltsi Liivika liige.
Ta töötas aastatel 1914–1915 Vahi põllutöökursuste juhatajana ja 1915. aastal Pärnu maakonna agronoomina. Aastatel 1915–1918 osales Esimeses maailmasõjas.
Aastatel oli ta 1918–1919 Pärnu Maakonnavalitsuse esimees, 1919 Eesti Asutava Kogu liige, 1919 põllutöö- ja toitlusminister ning 1919–1920 ja 1920–1921 põllutööminister, 1920–1930 (I–IV) Riigikogu liige (Tööerakond).
Aastatel 1925–1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhataja, 1929–1932 talumajandusnõuande büroo eriteadlane, 1932–1940 Põllutöökoja ja 1935–1938 Riigi Majandusnõukogu liige, 1940 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna agronoomiaosakonna agraarökonoomika (talumajapidamise ratsionaliseerimise) õppejõud.
Theodor Pool oli maaseaduse (1919) põhiautor ja põllutööministrina maareformi rakendaja, Eesti agronoomia nõuandeteenistuse rajaja. Eestis fosforiidikaevandamise algatajaid ja mõnda aega ka OÜ Eesti Vosvoriit tegevjuht. Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi asutaja ja 1920–1940 esimees, 1929–1940 Eesti Niidu ja Karjamaa Arendamise Ühingu esimees, Eesti Agronoomide Seltsi, Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi, Eesti Sooparanduse Seltsi jpt organisatsioonide liige.
Ta oli ka ajakirja Uus Talu kaasautor ning sarja "Väikepõllumehe kirjavara" autor ja toimetaja (koos Kaarel Liidaku ja Jaan Metsaga). Üle 400 teaduspublikatsiooni.
1918. aastast pidas Tori vallas Piistaoja talu (sünnikoht), arendas sellest Eesti parima talu ja piimakarjast parima eesti mustakirju veise sugulava. Rajas eeskujulikud kultuurkarjamaad, heal tasemel juurviljakasvatuse, propageeris silotegemist. Võttis esimesena Eestis 1938. aastal talus kasutusele masinlüpsi ja 1939 elektrikarjuse.
31.07.1927 võitis Piistaoja talu parima talumajapidamise tiitli ja sai riigivanem Jaan Teemantilt auhinnaks Ferdi Sannamehe loodud Külvaja pronkskuju. Kuju on eksponeeritud Theodor Pooli Muuseumis Tartumaal.
Theodor Pool küüditati 14. juunil 1941 ja hukati 25. augustil 1942.
Theodor Pooli muuseumi asutaja Alvar Maidla arhiiviuuringute andmetel on Th. Pooli viimaseks puhkepaigaks Sverdlovski (praegu Jekaterinburgi) lähedal asuv stalinistlike repressioonide ohvrite matmispaik Moskva maantee 12. kilomeetril. Tema nimi on kantud ka sealsele graniidist mälestusmüürile.
Theodor Pool oli minister neljas valitsuses:
2025. aastal avas Alvar Maidla Theodor Pooli muuseumi, mis kajastab Theodor Pooli elu ja tegevust. Muuseum asub Tartumaal Kambja vallas Räni alevikus Pargi talus, ajaloolises Ränna mõisa häärberis.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: numbrilised nimed: autorite loend (link)| Eelnev Otto Strandman (põllutööminister) |
Eesti põllutöö- ja toitlusminister 1919 |
Järgnev Theodor Pool |
| Eelnev Theodor Pool (põllutööminister) |
Eesti põllutööminister 1919–1920 |
Järgnev August Kerem |
| Eelnev August Kerem (põllutööminister) |
Eesti põllutööminister 1920 |
Järgnev Theodor Pool |
| Eelnev Theodor Pool (põllutööminister) |
Eesti põllutööminister 1920–1921 |
Järgnev Bernhard Rostfelt |