Tiina Abel (sündinud 30. detsembril 1951 Moskvas) on eesti kunstiajaloolane.
Abel lõpetas 1970. aastal Tallinna 21. Keskkooli. Aastatel 1971–1976 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu (diplomitöö: "Eesti kunstiteoreetilise ja -kriitilise mõtte areng 1917–1925"). Ta täiendas end aastatel 1992–1994 Kesk-Euroopa ülikooli stipendiaadina Pariisis.
Aastatel 1976–2014 töötas Tiina Abel Eesti Kunstimuuseumi teadurina, sealhulgas 1978–1992 maaliosakonna juhatajana ning 2006–2014 Kumu kunstimuuseumi programmijuhi ja kuraatorina. 1995. aastast töötab ta Tallinna Kunstiülikooli (Eesti Kunstiakadeemia) õppejõuna.
Abel on 1990. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige.
Ta on kureerinud üle 60 näituse nii Eestis kui ka välismaal. Tema kureeritud näituste hulka kuulub Kumu kunstimuuseumi esimene püsiekspositsioon „Varamu. Eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni 1940. aastani“.
Tiina Abeli uurimisvaldkond keskendub eelkõige 19. sajandi ja kahe maailmasõja vahelise aja Eesti kunstile. Ta on olnud teerajajaks mitmete Balti kunstiajaloo teemade, sh Balti biidermeieri, Düsseldorfi maalikoolkonna ning 19. sajandi kunsti ja fotograafia suhete uurimisel. Abel on tutvustanud Eesti lugejale selliseid suhteliselt vähetuntud kunstnikke nagu Alfred Hirv ja Aleksander Krims-Radava. Ta on käsitlenud ka väliseesti kunstnike loomingut.
Ta olnud mitme kunstialase väljaande toimetuskolleegiumi liige ning koostanud ja toimetanud kümneid artiklikogumikke ja katalooge, samuti avaldanud üle saja artikli. Tiina Abeli värskeim töö on ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi kevadnumber (1–2/2025), mis käsitleb dekadentsikunsti ning mille ta on koostanud ja toimetanud.
Tema ema ja isa olid näitlejad Asta Lott ja Ervin Abel.