| See artikkel räägib linnust; paiga kohta Põlva vallas vaata artiklit Tikutaja (Põlva) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Tikutaja | |
|---|---|
|
| |
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kurvitslased Scolopacidae |
| Perekond |
Nepp Gallinago |
| Liik |
Tikutaja |
| Binaarne nimetus | |
|
Gallinago gallinago Linnaeus (1758) | |

Tikutaja ehk taevasikk ehk möhitaja (Gallinago gallinago) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast nepi perekonnast.
Tikutaja on väike 25–27 cm pikkune lind tiivapikkusega 37–43 cm. Ta kaalub 80–140 grammi.
Tikutaja on Eestis üldlevinud ja üks arvukamaid kurvitsalisi. Soodsamates elupaikades ulatub asustustihedus 25 paarini km²-l.
Pesitseb madal- ja siirdesoodel, rannaniitudel, märgadel puisniitudel ja lodumetsades. Pesa ehitab mättale või kõrge rohu sisse lohku. Kurnas, mis täitub mai esimeses pooles, on 4 muna.
Ta saabub märtsi lõpul või aprilli alguses, lahkub oktoobris Lõuna-Euroopasse või Loode-Aafrikasse.
Tikutaja on kindlat pesitsusterritooriumi hoidev monogaamne lind. Territooriumi tähistamiseks teeb isaslind õhtu- ja hommikuhämaruses iseloomulikke mängulende, tõustes selleks kuni 100 meetri kõrgusele. Kiirel laskumisel ajab isaslind saba laiali ning tekitab sabasulgede vibreerimise abil heli, millest pärineb ka ta rahvapärase nime – möhitaja ehk taevasikk.