Timann Brakel (u 1535 Saadjärve Äksi kihelkond Liivimaa – 1602 Riia, Liivimaa hertsogkond Rzeczpospolita) oli luterlik vaimulik Liivimaal, Madalmaades ja Saksamaal ning kroonik.
Timann Brakel sündis Liivimaal Äksi kihelkonnas aadliku ja mõisomaniku Jürgen von Brakeli pojana. Ta õppis teoloogiat Wittenbergi ülikoolis.
Aastatel 1556–1559 teenis Timann Brakel Tartu Jaani koguduse eesti koguduse vaimulikuna. Liivi sõja Vene-Liivi sõja ajal, 1559. aasta alguses ta vangistati ja küüditati koos ühe oma vennaga Venemaale, kus ta oli 1559. aastal Venemaal asutatud esimese luterliku koguduse pastor.
Vabastatuna Venemaalt vangistusest 1561. aastal, lubati Brakelil elama asuda Moskva tsaaririigi poolt hõivatud Narva, kus ta töötas Narva Jaani saksa luterliku koguduse pastorina. 1569. aastal suundus ta edasi Tartusse ja 1571. aastal Taani võimule allunud Saaremaale. Rootsi-Moskoovia Kahekümneviieaastases sõjas tegid Moskva tsaaririigi väed 1575. aastal ka rüüsteretke Saare- ja Läänemaale ja 1576. aasta veebruaris põletati maha ka Püha kirik, kus Timann Brakel teenis 1572–1573 ja 1575–1576 Püha koguduse pastorina. 1577. aastal põgenes Brakel perega sõjategevuse eest Saaremaalt, Kuramaa, Königsbergi ja Lübecki kaudu edasi Lüneburgi. 1579. aastal sai Brakelist Madalmaade Antwerpenis luterliku koguduse pastor.
1579. aastal avaldas Timann Brakel Antwerpenis kroonika, „Christlich Gesprech Von der grawsamen Zerstörung in Lifland, durch den Muscowiter vom 58. Jar her geschehenn“ („Kristlik vestlus julmast hävingust Liivimaal, mis toimus moskoviidi läbi 58. aastast peale“). Kroonikas kirjeldas Brakel Liivi sõja sündmusi Vene vägede sissetungist Liivimaale 1558. aastal ja sellele järgnenud perioodi kuni 1577. aastani, mida ta ka ise oli Liivimaal elades kogenud.
Madalmaades toimunud Kaheksakümneaastase sõja ja konfliktide tõttu anabaptistidega (taasristijatega) lahkus Brakel Antwerpenist ning siirdus Holsteini ja hiljem Ida-Friisimaale. 1595. aastal siirdus Brakel luterlikku Hamburgi, kuhu ta jäi pidama 1599. aastani. 1599. aasta paiku naasis Brakel lõpuks Liivimaale ning asus elama sugulaste juurde Riiga, kus ta juba 1602. aastal ka suri.
Timann Brakel oli abielus Anna von Rechenbergiga, nende tütar Dorothea (1572–1624) oli abielus Johann Schreiteriga Breslaust ja Wittenbergi ülikooli rektori Bartholomäus Reusneriga (de:Bartholomäus Reusner) (1565–1629).