See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2026) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2026) |
Tinnitus ehk kõrvavile ehk kõrvakohin on subjektiivselt kuuldav heli (vilin, kohin, prõksumine jne) kõrvades, ilma et seda põhjustaks väljast poolt tulenev heli.
Tinnitus võib esineda iseseisva kaebusena (enamasti stressist tulenev või põhjustatud ravimitest) või olla seotud muu probleemiga.
Tinnitus võib olla kas subjektiivne (tinnitust kuuleb vaid patsient, väga levinud) või objektiivne (patsiendi tinnitust võib ka kuulda testija (audioloog, kurgu-nina-kõrva arst) muskli- või vaskulaaranomaalia tõttu, mitte väga levinud).
Tinnitus kaasnes väga tihti sisekõrva tüüpi vaegkuulmisega, aga ka eraldiseisvana. Tinnitus tekib hooti või püsivalt. Püsiv tinnitus tekib kõrvade püsiva kahjustuse tõttu ja siis, kui puudub tõendatud seos kõrvahaigusega. Tinnitust põhjustab oma peas kuuldav sisekõrva karvarakkude kahjustusest tingitud lisaheli. Tinnitusele ravi puudub.
Võimalik on leevendada tinnituse põhjustatud häirivust kognitiivse käitumisteraapia ja heliteraapia abil, kuulates taustahelisid, kasutades mürarohkes kohas kõrvatroppe- või klappe, olla veidi aega vaikuses, vähendades stressi ning kasutades lõdvestumis- ja toimetulekuoskusi. Kui tinnitus esineb koos kuulmislangusega, siis on abiks kuuldeaparaat. Tinnitusega soovitatakse esmalt pöörduda perearsti või kõrva-nina-kurguarsti poole südamerütmis kõikuva tinnitusega.
Umbkaudu 20–30% elanikkonnast kannatab mingil eluperioodil kõrvakohina all.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link){{netiviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |autor= (juhend)