Toomas Paalme

Toomas Paalme (24. juuli 1951 Tallinn – 12. september 2026) oli eesti biokeemik.

Haridus

Lõpetas 1969 Tallinna 42. Keskkooli, 1974 TPI toiduainete tehnoloogia erialal, bioloogiakandidaat (1987, Tartu Ülikool), väitekiri "Chlorobium thiosulfatophilum metabolismi uurimine 13C TMR abil". Täiendas end 1993 ja 1994 Helsingi Ülikoolis.

Töökäik

Eesti NSV/Eesti TA Küberneetika Instituudi biokeemia sektori vaneminsener 1974–80, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadur 1980–88, vanemteadur 1988–2001. TTÜs 1990–...: orgaanilise ja biokeemia kateedri tunnitasuline õppejõud, keemiainstituudi lektor 1990–96; toiduainete instituudi toiduainete tehnoloogia professor ja õppetooli juhataja 1997–2016; keemia ja biotehnoloogia instituudi professor 2017-2021, alates 2021 emeriitprofessor ja vanemteadur. AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse juhtivteadur 2005–2015.

Teadustöö

Mikroorganismide ja rakukultuuride metabolism; rekombinantsete valkude ekspressioon; kultiveerimismeetodite väljatöötamine ja optimeerimine, metabolismi mudelid; toidu stabiilsuse uuringud. Töötanud välja maailmas laialdaselt kasutuseloleva laboratoorse kultiveerimise programmi FermExperdi (1996); MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse organisatsiooni väljaarendaja ja juhatuse liige; osalenud mitmes EASi eeluuringus ja projektis. Uurimisvaldkond: biokeemia, bio- ja toiduainete tehnoloogia. Uurinud bakteri- ning rakukultuuride metabolismi ja füsioloogiat, kasutades läbivoolukultiveerimist ja ¹³C-tuumamagnetresonantsi. On A-staatsete kultiveerimismeetodite ja fermentatsiooni­protsesside kontrollimise programmi BioExpert loojaid. Mikrobioloogia Seltsi liige. Üle 60 teaduspublikatsiooni.

Teaduskorralduslik tegevus

Uuendtoidu eksperdikomisjoni liige 2002–...; SA Eesti Teadusfondi keskkonna ja eluslooduse ekspertkomisjoni liige (toiduteadus) 2006–2012. Mikrobioloogia Seltsi liige.

Tunnustus

Isiklikku

Toomas Paalme on Guido ja Lia Paalme poeg, Tiina Paalme vend.

Teoseid

Viited

  1. 1 2 3 4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. ↑ Eesti Teadusinfosüsteem

Kirjandus

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.