_--_2021_--_Bilbao,_Espa%C3%B1a.jpg)
Topiaarkunst (lad ars topiaris) on puude ja põõsaste vormi kujundamise kunst, mille eesmärk on anda pügamisega taimedele soovitud kuju.
Lisaks silmailule pakub topiaarkunst rõõmu aias askeldamisest ja oma kätega kunsti loomisest. Sobivateks taimedeks on nii okas- kui ka lehtpuupõõsad. Liikidest on sagedamini kasutusel pukspuu, valgepöök, liguster ja jugapuu.
Topiaarkunsti kõrgaeg oli renessanss ja barokk, kuid varaseid teateid puude ja põõsaste pügamisest võib leida juba Plinius Noorema Rooma aedade kirjeldustest. Vana-Rooma aegadel olid aednikeks peamiselt orjad, kes tegelesid ka puude ja põõsaste pügamisega. Arvatakse, et just orjad tõidki selle kunstiliigi Euroopasse. Versailles' näitel kujundati taimedest seinu, sambaid, võlve, kaari ja muid arhitektuurielemente. Lisaks ka geomeetrilisi vorme (kerad, püramiidid, koonused, risttahukad) ja skulptuure (loomad, inimesed, stseenid). Tänu Inglise pargistiili levikule vähenes topiaarkunsti populaarsus märgatavalt. Uue õitsengu tõi aga 19. sajandi teine pool koos historitsistliku aia- ja pargikunstiga. Võrreldes tänapäeva topiaarkunstiga, kujutati varem rohkem jahistseene ja sõjaga seotut.
Belgias, Prantsusmaal ja Hollandis on topiaarkunst tänini tavaline osa aiakunstist. Topiaarkunsti viljeldakse nii eraaedades, surnuaedades kui ka avalikes parkides (nt Parc André Citroën Prantsusmaal ja Thames Barrier Park Inglismaal). Peamiselt esineb topiaarkunsti siiski ajaloolise hõnguga väärikates kohtades.