Tormilinnulised
| Tormilinnulised | |
|---|---|
 Põhja-tormipääsu | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Tormilinnulised Procellariiformes Fürbringer, 1888 |
Tormilinnulised ehk toruninalised (Procellariiformes) on lindude selts.
Seltsi kuulub neli retsentset sugukonda:
- albatroslased (Diomedeidae)
- Oceanitidae
- tormilindlased (Procellariidae)
- tormipääsulased (Hydrobatidae)
Seltsi kuulub ka väljasurnud sugukond Diomedeoididae.
Eestis on kohatud kolme selle seltsi esindajat: põhja- ja baleaari tormilindu ning põhja-tormipääsut.
Morfoloogia
Tormilinnulised on väga erineva suurusega. Väikeste liikide tiibade siruulatus on 10–20 cm, suurematel 4 m. Tormilinnulised võivad kaaluda 42 g kuni 12 kg.
Tiivad on pikad, kitsad ja lamedad. Küünrahoosulgi on kuni 35. Saba on enamasti lühike või keskmise pikkusega. Tormipääsude saba on kaheharuline nagu pääsukestel.
Nokk on keskmise suurusega, nokaots on konksukujuline. Pideva sarvkatte asemel katavad nokka üksikud kilbised. Ninasõõrmed avanevad sarvkestast koosnevatesse torukestesse. Mõnedel kalatoidulistel liikidel on suulaes sarvjätked, mis aitavad libedat saaklooma kinni hoida. Planktonitoidulistel liikidel on vee filtreerimiseks ülanoka servas liistakud.
Jalad on lühikesed või keskmise pikkusega. Esivarvaste vahel on lestad. Tagavarvas on vähe arenenud.
Levik
Kõige rohkem liike elab Vaiksel ookeanil.
Tormilinnulised pesitsevad peamiselt saartel. Ülejäänud aja elavad nad avamerel.
Tormilinnulised võivad rännata väga kaugele. Austraalia tormilinnud rändavad igal aastal Bassi väinast Kamtšatka rannikuni. On teada juhtum, kus ühte Kergueleni lähedal rõngastatud albatrossi kohati Hoorni neeme juures ehk rõngastamiskohast umbes 10 000 km kaugusel.
Toitumine
Täiskasvanud tormilinnulised toituvad kaladest ja koorikloomadest. Pojad toituvad algul erilisest õlirikkast vedelikust – rääsist, hiljem selgrootutest.
Enamik liike püüavad saaki veepinnalt, mõned ka sukelduvad toidu järele.
Pesitsemine
Tormilinnulised pesitsevad kolooniatena. Tavaliselt pesitsevad nad kaljustel saartel ja rannikutasandikel. Enamik liike on paigatruud.
Pesitsevad urgudes, kaljulõhedes või maapinnal. Pesa on algeline, mõned ei ehita üldse pesa.
Kurnas on üks muna, harva ka kaks. Mune hauvad mõlemad vanemad, mõnel liigil kulub selleks 80 päeva. Pojad on koorudes kaetud tiheda udusulestikuga. Poegadel kulub lennuvõime saavutamiseks palju aega, suurtel liikidel 7–8 kuud. Poegi toidetakse ainult üks kord päevas.