Touch ID

See artikkel vajab ajakohastamist. (Veebruar 2020) Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2017) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Touch ID on sõrmejäljeluger, mille on konstrueerinud ja mida toodab ettevõte Apple Inc. Esimene Touch ID-ga seade tuli turule septembris 2013 – see oli iPhone 5s. Tänapäeval Touch ID tehnoloogiaga on varustatud kõik Apple'i nutitelefonid (alates mudelist iPhone 5s) ja tahvelarvutid (alates mudelist iPad Air 2). Aastal 2016 lisandus Touch ID-ga seadmete perre ka MacBook Pro.

Touch ID-d kasutatakse telefoni avamiseks, Apple'i digipoodides (App Store, iTunes Store, iBook Store) tehingute kinnitamiseks ja Apple Pay süsteemis maksete kinnitamiseks.

Ajalugu

Apple ei olnud esimene, kes kasutas oma seadmetes sõrmejäljelugeri andurit. Esimesi katseid olid eri tootjad teinud juba1980. aastatel, aga siis ei suudetud seda tehnoloogiat piisavalt arendada, et see muutuks standardiks nagu see tänapäeval on.

Esimesed mobiiltelefonid koos sõrmejäljelugeriga olid Fujitsu F505i (2003. aastal), Pantech GI100 (2004) ja Toshiba G500 (2007) .

Apple on patenteerinud elektroonikaseadmete avamist sõrmejäljelugeri abil veel aastal 2008.

2012. aastal omandas Apple 356 miljoni dollari eest firma AuthenTec, mis tegeles biomeetrilise tuvastamise süsteemidega. Sestpeale spekuleeris Apple'i fänniarmee, et sõrmejälje lugemise tehnoloogiat rakendatakse järgmises iPhone’is.

3. septembril 2013 lekkis internetti kuuldus, et uue iPhone 5s kodunupu sees paikneb sõrmejäljeluger. 10. septembril 2013 toimus iPhone'i meediaüritus, kus Apple'i turundusasepresident Phil Schiller teataski sellest funktsioonist. See sai nime Touch ID.

Pärast iPhone 5s aastatel 2014–2015 lisas enamik mobiiltootjaid oma lipulaevadele sõrmejäljelugerid, alustades Samsungi mudelist Galaxy S5.

Oktoobris 2015 esitas Apple koos iPhone 6s ja iPhone 6s Plusiga teise põlvkonna Touch ID. Uus andur töötab umbes kaks korda kiiremini ning avab telefoni peaaegu kohe.

Põlvkonnad

Riistvara

Sõrmejäljeluger on sisse ehitatud kodunupp, mis on kaetud safiirklaasiga. Safiirklaas on väga kriimustuskindel ja see töötab läätsena. Kodunupu ümber asetseb roostevabast terasest juhtring, mis tuvastab sõrme panemise nupule ja aktiveerib Touch ID sensori ilma kodunupule vajutamata.

Safiirklaasi all asub mahtuvusskanner, mis võimaldab saada kõrge kvaliteediga pilti subepidermaalse nahakihist – 500 ppi, ehk pikslit ühe tolli kohta. Mahtuvusskanneri pind on jagatud pikslitest, kui Touch ID on aktiveeritud, siis sõrme ja skanneri pinnase vahel lastakse ringlema elektrilaengud ning süsteem mõõdab, kui pikk vahemaa on sõrmel asetseva punkti ja sensori vahel. Seejärel toimub loetud mustri võrdlus eelnevalt salvestatud andmetega.

Touch ID on võimeline lugema sõrmejälgi 360-kraadi ulatuses ja kokku on võimalik hoida seadmes kuni 5 mustrit.

Turvalisus

Enne Touch ID kasutama hakkamist tuleb luua parool, millega saab vajadusel nutiseadme avada sõrmejäljelugerit kasutamata. Seade nõuab parooli sisestamist iga restardi ja lisaks iga 48 tunni järel. Tõenäosus, et üks registreeritud sõrmejälg klapib teise sõrmejäljega, on 1: 50000.

iOS 7 operatsioonisüsteemis Touch ID abil oli võimalik vaid telefoni avada ja Apple'i digipoodides tehingut kinnitada. iOS 8. alates Apple avas liigipääsu ka arendajatele ning Touch ID-ga tuli võimalus makseid kinnitada Apple Pay süsteemis.

Apple'i kinnitusel hoitakse kõiki andmeid, mis on seotud sõrmejälgedega, krüpteeritult kohapealses «turvalises enklaavis» (Secure Enclave). Tootja kinnitab, et iOS seade ei salvesta otseselt sõrmejälgi, vaid matemaatilisi kujundeid. «Turvaline enklaav» asub Apple A7, A8, A8X, A9, A9X või A10 Fusion protsessori sees ning andmeid ei hoida Apple'i serverites ega iCloudi salvestusruumis. 

Iga konkretse seade Touch ID ja protsessor on omavahel seotud. See tähendab, et anduri vahetamise juhul Touch ID enam ei toimi. Kui kasutaja üritab selles olukorras iOS’i uuendada või taastada, siis tekib viga 53. See viga sai kurikuulsaks 2016. aasta alguses. Tuhanded kasutajad üle maailma, kes vahetasid kodunuppu Apple'i volitamata teenusepakkujate juures, olid silmitsi mittetöötavate iOS-seadmetega. Apple tõi kiiremas korras välja uuendatud operatsioonisüsteemi versiooni (iOS 9.2.1) ja probleem sai lahendatud. Kodulehel on nüüd ka õpetus, kuidas tegutseda 53. vea korral.

Septembris 2013 teatas Saksamaa Chaos Computer Club (CCC), et neil õnnestus Touch ID kaitsest väga lihtsalt mööda minna. Nimelt CCC esindajad tegid kõrge resolutsiooniga sõrmejälje pildi iPhone 5s pinnalt, et seejärel luua võlts sõrm. Nii saab tõesti Touch ID kaitsest mööda minna, mida on kinnitanud teisedki. See protsess on raskendatud, kuna nõuab eriseadmete ja kemikaalide olemasolu.

Mõju

Eri tootjad tegid aastaid katseid tuua sõrmejäljelugerid massidesse. Paraku olid andurid nii aeglased, et sõrmejäljete tuvastamine võttis tihtipeale mitukümmend sekundit ja töökindlus oli väga madalal tasemel. Ainult 2013. aastal õnnestus Apple’il see funktsiooi suhteliselt hästi tegustada lõplikus tootes. Nende tootjate nimekiri, kes varustavad oma nutiseadmeid sõrmejäljelugeritega, ainult laieneb: Samsung, Sony, Huawei, LG, Meizu, Xiaomi ja teised.

Tulevik

2014. aastal ostis Apple ettevõtte LuxVue ning koos sellega sai patendi lahendusele, mis lubaks tulevaste iPhone'idel ehitada sõrmejäljelugeri otse ekraani sisse ning vajadus eraldi komponendi jaoks telefoni korpusel puuduks. Selle lahenduse puhul kasutaja loeksid sõrmejälge infrapunadioodid (IR diodes). Kas Apple kavatseb antud tehnoloogiat kasutada oma tulevastes seadmetes, ei ole teada.

2017. aastast hakkasid tootjad uutes seadmetes järjest kasutama äärest ääreni ekraani, mille tõttu ei ole sõrmejäljelugeri jaoks esiküljel enam piisavalt ruumi. Kui Apple oma 2017. aasta tulevasel iPhone'i mudelil kasutab sarnast disaini, siis tõenäoliselt kolitakse Touch ID seadme tagaküljele või selle asemel võetakse kasutusele mõni muu biomeetrilise tuvastamise süsteem, näiteks silmaiirisepõhine isikutuvastus.

Viited