Triglav

Triglav
Triglav
	Vaade Debela Pečilt, 2002
Kõrgus	2864 m
Asukoht	Euroopa (Sloveenia)
Ahelik, mäestik	Julia Alpid
Suhteline kõrgus	2052 m
Esmavallutamine	1778
Koordinaadid	46° 22′ 43″ N, 13° 50′ 12″ E

Triglav on mägi Sloveenias Julia Alpides, 2864 meetriga riigi kõrgeim tipp. Enne Sloveenia iseseisvumist oli mägi ka Jugoslaavia kõrgeim tipp.

Mägi paistab Bohinji poolt vaadates kolmetipulisena, millest on tulnud ka mäe nimi. Teise teooria kohaselt on mägi nime saanud slaavi jumala Triglavi järgi.

Mäe ümber on loodud Triglavi rahvuspark.

Triglav on üks Sloveenia sümboleid, seda on kujutatud Sloveenia vapil ja Sloveenia 50-sendisel euromündil.

1895. aastal ostis lähedalasuva Dovje küla preester Jakob Aljaž (1845-1927) mäe külalt ühe florini eest, et mägi jääks sloveenidele. 7. augustil 1895 ronis ta koos nelja töölisega mäe tippu, kaasas raua-tsingitud terasplekitükid. Mäe tipus panid nad viie tunniga kokku 1,25-meetrise diameetriga kahe meetri kõrguse torni, mida hakati nimetama algataja järgi Aljaži torniks (Aljažev stolp). Torni avamine ja sisseõnnistamine toimus 22. augustil. Aljaž annetas torni seejärel sloveeni mägironimisseltsile. Kommunismiajal värviti torn kui Jugoslaavia kõrgeim punkt punaseks ja selle tippu kinnitati punane täht. Sloveenia iseseisvudes juunis 1991 heisati torni tippu Sloveenia lipp. 5. oktoobril 1999 kuulutati torn Sloveenia rahvusliku kultuurse tähtsusega kohaks.

Esimesena kujutas Triglavit Sloveenia rahvussümbolina arhitekt Jože Plečnik 1934. aastal. Teise maailmasõja ajal kujutati mäge ka Sloveenia Rahvavabastusrinde lipul. Sloveeni partisanid kandsid kolmekandilisi mütse, mida mäe järgi nimetati triglavka'deks. Ka endine Sloveenia president Milan Kučan on öelnud, et iga sloveen peaks elu jooksul vähemalt korra käima ära Triglavi tipus.

Mäe lähiümbrus on populaarne mäesuusapiirkond.

Viited

↑ "Planinski Muzej – Slovenski planinski muzej v Mojstrani ponuja pravo gorsko izkušnjo za alpinistične navdušence". Planinski Muzej (sloveeni). Vaadatud 21. augustil 2024.
↑ Mikša, Peter. "Aljažev stolp in Jakob Aljaž – najvišji posestnik". SLO: časi, kraji, ljudje: Slovenski zgodovinski magazin.
↑ "PD Ljubljana Matica". web.archive.org. 27. detsember 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. detsember 2007. Vaadatud 21. augustil 2024.
↑ "Jakob Aljaž built a tower that has become a Slovenian symbol". rtvslo.si (sloveeni). Vaadatud 21. augustil 2024.
↑ "Stolp ima 110 let | Gore-ljudje". web.archive.org. 23. juuli 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2011. Vaadatud 21. augustil 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
↑ "Vsebina Uradnega lista". Vsebina Uradnega lista | Uradni list. Vaadatud 21. augustil 2024.
↑ Otorepec, Božo (1997). "Triglav: ein Symbolberg" [Triglav: sümbolmägi]. Les Alpes de Slovénie = Die Alpen Sloweniens (saksa ja prantsuse). Lk 137-142. ISBN 3-905312-38-7.

[1] "Planinski Muzej – Slovenski planinski muzej v Mojstrani ponuja pravo gorsko izkušnjo za alpinistične navdušence". Planinski Muzej (sloveeni). Vaadatud 21. augustil 2024.

[2] Mikša, Peter. "Aljažev stolp in Jakob Aljaž – najvišji posestnik". SLO: časi, kraji, ljudje: Slovenski zgodovinski magazin.

[3] "PD Ljubljana Matica". web.archive.org. 27. detsember 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. detsember 2007. Vaadatud 21. augustil 2024.

[4] "Jakob Aljaž built a tower that has become a Slovenian symbol". rtvslo.si (sloveeni). Vaadatud 21. augustil 2024.

[5] "Stolp ima 110 let | Gore-ljudje". web.archive.org. 23. juuli 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2011. Vaadatud 21. augustil 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)

[6] "Vsebina Uradnega lista". Vsebina Uradnega lista | Uradni list. Vaadatud 21. augustil 2024.

[7] Otorepec, Božo (1997). "Triglav: ein Symbolberg" [Triglav: sümbolmägi]. Les Alpes de Slovénie = Die Alpen Sloweniens (saksa ja prantsuse). Lk 137-142. ISBN 3-905312-38-7.