See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2025) |
|
TrueOS 11.0 Lumina töölauaga | |
| Ettevõte/arendaja | TrueOS Software |
|---|---|
| OS-i tootepere | BSD, UNIXi-laadne operatsioonisüsteem |
| Hetkeseis | aktiivne |
| Lähtekoodi tüüp | avatud |
| Stabiilne väljalase |
18.03 / 30.03.2018 |
| Sihtgrupp | personaalarvutid |
| Paketihaldur | TXZ & FreeBSD Ports/Packages |
| Toetatud platvormid | x86, x86-64 |
| Tuuma tüüp | monoliitne |
| Vaikekasutajaliides | KDE, LXDE |
| Litsents | BSD litsents |
TrueOS (varem PC-BSD) on igapäevase tavakasutaja arvuti operatsioonisüsteem, mis põhineb FreeBSD-l. TrueOS sihiks on kasutusmugavus, pakutakse graafilist installeerimist ja süsteem on kohe pärast paigaldamist kasutamiseks valmis. Vaikimisi graafilise kasutajaliidesena kasutatakse KDE või LXDE töölauakeskonda. TrueOS pakub ametlikke nVidia ja Inteli videokaartide draivereid ja valikuliselt 3D töölauaefekte Compiz Fusioni abil. TrueOS sisaldab ka pakihaldustarkvara, mille abil on võimalik paigaldada valmis kompileeritud tarkvara, mis on BSD operatsioonisüsteemis ebatavaline. Augustis 2006. hääletati see OSWeekly.com-is kõige algajasõbralikumaks operatsioonisüsteemiks.
Projekti algataja oli Kris Moore, elukutseline FreeBSD arendaja, kelle eesmärk oli teha FreeBSD kõigile lauaarvutis võimalikult lihtsalt kasutatavaks. Alates 10. oktoobrist 2006 toetab TrueOS-d äriklassi riistvara lahendusi pakkuv iXsystems (ettevõte Silicon Valley-s, San Jose, CA, USA), kelle palgal Kris Moore nüüd arendaja ja projektijuhina töötab.
Alates seitsmendast versioonist kasutab PC-BSD samasugust nummerdamise süsteemi nagu FreeBSD. Enne versiooni 9.0 kasutas PC-BSD eksklusiivselt KDE töölauahaldurit, mis on mugandatud PC-BSD ja PBI paketihalduri jaoks. Teiste töölauakeskondade, nagu Xfce ja GNOME paigaldamine oli tehniliselt võimalik, kuid selline lahendus ei olnud toetatud ja suur osa funktsionaalsusest läks kaduma, kui ei vaadatud spetsiaalselt PC-BSD jaoks seadistatud KDE-d. Alates versioonist 9.0 on toetatud ka GNOME, Xfce, LXDE ja muud töölauakeskkonnad. PC-BSD toetab x86 ja x86-64 arhitektuure.
| PC-BSD Versioon | Väljalaske kuupäev | FreeBSD baaskood |
|---|---|---|
| 1.0 | 29. aprill 2006 | 6.0 |
| 1.1 | 29. mai 2006 | 6.1 |
| 1.2 | 12. juuli 2006 | 6.1 |
| 1.3 | 31. detsember 2006 | 6.1 |
| 1.4 | 24. september 2007 | 6.2-STABIILNE |
| 1.4.1.x | erinevad | 6.3-EELVÄLJALASE |
| 1.5 | 12. märts, 2008 | 6.3-STABIILNE |
| 1.5.1 | 23. aprill 2008 | 6.3-STABIILNE |
| 7.0 | 16. september 2008 | 7.0-STABIILNE |
| 7.0.1 | 17. oktoober 2008 | 7.0-STABIILNE |
| 7.0.2 | 10. detsember 2008 | 7.1-EELVÄLJALASE |
| 7.1-BETA1 | 6. märts 2009 | 7.1-VÄLJALASE |
| 7.1-RC1 | 27. märts 2009 | 7.2-EELVÄLJALASE |
| 7.1 | 10. aprill, 2009 | 7.2-EELVÄLJALASE |
| 7.1.1 | 6. juuli 2009 | 7.2-STABIILNE |
| 8.0-BETA | 1. jaanuar 2010 | 8.0-VÄLJALASE |
| 8.0-RC1 | 27. jaanuar 2010 | 8.0-VÄLJALASE-P1 |
| 8.0-RC2 | 11. veebruar 2010 | 8.0-VÄLJALASE-P2 |
| 8.0 | 23. veebruar 2010 | 8.0 |
| 8.1-BETA1 | 6. juuni, 2010 | 8.1-EELVÄLJALASE |
| 8.1-RC1 | 21. juuni 2010 | 8.1-RC1 |
| 8.1 | 21. juuli 2010 | 8.1-VÄLJALASE |
| 9.0-ALPHA1 | 4. november 2010 | 9.0-PRAEGUNE |
| 9.0-ALPHA2 | 6. detsember 2010 | 9.0-PRAEGUNE |
| 8.2-BETA1 | 6. detsember 2010 | 8.2-EELVÄLJALASE |
| 8.2-RC1 | 10. jaanuar 2011 | 8.2-RC1 |
| 9.0-ALPHA3 | 17. jaanuar 2011 | 9.0-PRAEGUNE |
| 8.2-RC2 | 20. jaanuar 2011 | 8.2-RC2 |
| 8.2-RC3 | 3. veebruar 2011 | 8.2-RC3 |
| 8.2 | 24. veebruar 2011 | 8.2 |
| 9.0 | 13. jaanuar 2012 | 9.0 |
| 9.1 | 18. detsember 2012 | 9.1 |
| 9.2 | 7. oktoober 2013 | 9.2 |
| 10.0 | 29. jaanuar 2014 | 10.0 |
| 10.1 | 14. november 2014 | 10.1 |
| 10.2 | 21. august 2015 | 10.2 |
| 10.3 | 4. aprill 2016 | 10.3 |
| 11.0 | 1. september 2016 | 11.0 |
Tarkvara paigaldamine TrueOS pakihaldussüsteemis erineb mõnevõrra teistest UNIXi-laadsetest operatsioonisüsteemidest kasutusel olevast. Selle asemel, et kasutada otse FreeBSD portide puud (kuigi see on võimalik), kasutab TrueOS .txz laiendiga faile, millele topelt-klikkides avaneb tarkvara paigalduse viisard. Autobuild süsteem jälgib FreeBSD porte iga päev ja genereerib iga päev uusi TXZ pakke. Loodud TXZ-d paiknevad TrueOS tarkvara repositooriumis.
Kõik tarkvara pakid ja sõltuvused paigaldatakse eraldi omanimelistesse alamkaustadesse kaustas /Programs. Selline süsteem vähendab segadust programmide paiknemise osas, välistab pakkide purunemise süsteemi teekide uuendamisel või muutmisel ja ennetab sõltuvus-põrgut (dependency hell). TrueOS-i paketihaldur hoolitseb ka kategoriseeritud linkide tekitamise eest KDE menüüs ja töölaual.
TrueOS paketihalduse eesmärk on sarnaneda suuremate operatsioonisüsteemide, nagu Microsoft Windows ja Apple Mac OS, omadega, kus rakendusi paigaldatakse ühe faili abil graafilise kasutajaliidesega, erinevalt traditsioonilistest UNIXi paketihaldussüsteemidest.
Algselt levitati TrueOS-d GNU Üldise avaliku Litsentsi (GPL) alusel, kuna arendajatele oli jäänud mulje, et rakendused, mis kasutavad Qt töövahendeid, mida TrueOS kasutab kasutajaliidese arendamisel, tuleb litsentseerida GPL-i alusel. Kui tuli välja, et selline piirang puudub, siis litsentseeriti TrueOS kood ümber BSD-litsentsi sarnase litsentsi alla.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)