See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2025) |
| Tsaar-pomm | |
|---|---|
|
| |
| Tüüp | termotuumapomm |
| Päritoluriik |
|
| Tootmise ajalugu | |
| Konstruktor | Andrei Sahharov jt |
| Toodetud ühikuid |
1 (2 prototüüpi) |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal | 27 t |
| Pikkus | 8 m |
| Läbimõõt | 2,1 m |
Õhkimismehhanism | kõrgusmõõturiga |
| Plahvatusvõimsus |
50–58 Mt (210–240 PJ) |
Tsaar-pomm (koodnimi Ivan või Vanja; ametlik nimi AN602) oli Nõukogude Liidu termotuumapomm, ajaloo võimsaim tuumarelv.
Pommi ehitust linnas Arzamass-16 juhtis Andrei Sahharov, peale tema olid projekti juures Viktor Adamski, Juri Babajev, Juri Trutnev ja Juri Smirnov. NLKP KK peasekretär Nikita Hruštšov andis korralduse pommi ehitamiseks juulis 1961, õhkimine ajastati NLKP 22. kongressi ajaks.
Tsaarpomm õhiti 30. oktoobril 1961, katsega leiti, et on võimalik luua "praktiliselt piiramatu võimsusega" tuumarelva. Pomm heideti langevarjuga pommituslennukilt Tupolev Tu-95 ning see plahvatas 4 km kõrgusel Novaja Zemlja Põhjasaare Suhhoi Nossi neeme kohal, 15 km kaugusel Mitjušihha lahest, Matotškin Šari väinast põhjas. Plahvatus jäädvustati lennukilt Tupolev Tu-16. Mõlemad lennukid said lööklaine läbi kannatada, kuigi olid plahvatuse ajal vähemalt 39 km kaugusel.
Tsaarpommi plahvatuse võimsus oli umbes 50 Mt (209 PJ). Teistsuguse materjaliga oleks teoreetiliselt võinud see olla üle 100 Mt (418 PJ). Pommi kestad on Sarovi ja Snežinski muuseumides. Relvana kasutamiseks oleks see olnud niikuinii liiga suur, kuna ei olnud lennukit, millega seda piisavalt kaugele viia. Samas arendati selle eeskujul rakett Proton.
Külma sõja kontekstis reageeris Ameerika Ühendriikide valitsus pommi õhkimisele, rõhutades Tsaar-pommi sõjalist ebaotstarbekust, kuid andis teada, et on valmis kokku leppima tuumarelvade katsetamise piiramises. 1963. aastal sõlmitigi osaline tuumakatsetuste keelustamise leping. Lisaks avalikustasid Ameerika Ühendriigid oma tuumapommi B-41 võimsuse, milleks öeldi 25 Mt (105 PJ).