| Ripsloomad Fossiilide leiud: Ediacara – tänini | |
|---|---|
 Ciliata Ernst Haeckeli raamatust "Kunstformen der Natur", 1904 | |
| Taksonoomia | |
| Domeen |
Eukarüoodid Eukaryota |
| Riik |
Kromalveolaadid Chromalveolata |
| Ülemhõimkond |
Alveolaadid Alveolata |
| Hõimkond |
Ripsloomad |
| Klassid | |
Ripsloomad ehk tsiliaadid ehk ripsmekandjad (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda. Tsiliaate võib leida enamikust veekogudest ja mullast. Tsiliaatide seas on nii endo- kui ektosümbionte, samuti parasiitse eluviisiga vorme. Ripsloomi on teada umbes 12 000 liiki.
Tsiliaatide suurus on enamasti väiksem kui 2 mm. Hõimkonna nimetus tuleneb sellest, et nende kehal esineb ripsmeid, mille struktuur sarnaneb viburi omaga. Ripsmeid kasutavad nad nii ujumiseks, ronimiseks, kinnitumiseks, toitumiseks kui ka ärrituste vastuvõtmiseks.
Mõned ripsloomad on fotosünteesi võimelised, tänu endosümbiootsetele vetikatele või neelatud plastiididele.
Ripsloomad moodustavad suure osa meie veekogude zooplanktonist.
Eestis on ripsloomade uurimisega tegelenud Priit Zingel.