Tu-22 töötati välja pommituslennuki Tu-16 asenduseks.
Tupolevi konstruktsioonibüroos alustati Tu-22 (projekt 105) projekteerimist 15. augustil 1955. 1957. aasta augustiks sai valmis lennuki prototüüp. 21. juunil 1958. aastal lendas katselenduri Juri Alasjevi meeskond lennukiga esimese lennu. Katsesarja teisel lennukil tehti suuri areodünaamilisi muudatusi, näiteks lennuki kere kujunduses rakendati pindala reeglit. Sellest prototüübist sai hiljem Tu-22.
Tu-22 ehitati Kaasani tehases number 22 aastast 1959 kuni 1969. aasta detsembrini. Kokku ehitati koos kahe prototüüpiga 311 lennukit (Tu-22A ja Tu-22B, luurelennuk Tu-22R, raketikandja Tu-22K, raadiohäirete Tu-22P ja Tu-22R 22U õppelennukid).
Tehnilised andmed
Lennuki eripäraks on kere tagumise osa kohal, kahel pool kiilu kõrvuti paiknevad kaks mootorit. Lennuki kandevkonstruktsioon on valmistatud duralumiiniumist D-16ATV, AK-8 ja V-95 ning magneesiumsulamist ML5-T4, kinnitussõlmed terassulamitest 30HGSA ja 27HGSNA. Antenni katted on valmistatud klaaskiudkomposiidist.
Lennuki poolmonokokk-kere on ümmarguse ristlõikega.
Lennuki kliimaseadmeks oli mootorikompressorite õhuvõtusüsteem. Kuna õhk oli kuum, tuli seda enne piloodikabiini pumpamist jahutada, milleks kasutati suure täieliku kaduga aurustit, mis töötas seguga, koostisega 40% etanool ja 60% destilleeritud vesi - väga sarnane viinale. Sealt sai lennuk hüüdnime "ülehelikiirusega alkoholiveok" (сверхзвуковой спиртовоз). Lisaks kasutati alkoholisegusid ka raketi- ja raadiosideseatmete jahutamiseks, mistõttu oli sagedaseks probleemiks segude vargus ja joomine õhuväebaasides.
Tu-22 tehnilised andmed:
Meeskond: 3
Pikkus: 41,60 m
Tiiva profiil: P-60, CP-8 tiiva otsad
Tiivaulatus: 23,17 m
Tiiva pindala: 151 m²
Tiiva noolsus: 52°
Kõrgus: 10,13 m
Täismass: 85 t
Relvalast: 5,7 t
Kiirus: 1510 km/h
Lennukaugus: 4900 km
Lennulagi: 15 000 m
Mootorid: 2 x 11000 kg/s (2 x 108 kN), forssažil 2 x 16500 kg/s (2 x 162 kN), RD-7M2
NSVL
Ukraina
Liibüa
Iraak