See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2021) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2021) |
|
| |
| Tüüp | pommitaja |
|---|---|
| Tootja | Tupolev |
| Esmalend | 21. juuni 1958 |
| Võeti kasutusele | 1962 |
| Võeti kasutusest | 1990. aastatel |
| Põhikasutajad |
|
| Muud kasutajad |
|
| Toodanguarv | 311 |
| Meeskond | 3 |
| Pikkus | 41,6 m |
| Tiivaulatus | 23,17 m |
| Tiivapindala | 151 m² |
| Mootor | 2 x 11 000 kg (2 x 108 kN), forssažil 2 x 16 500 kg (2 x 162 kN), RD-7M2 |
| Tippkiirus | 1510 km/h |
| Lennulagi | 13 300 m |
| Lennukaugus | 4900 km |
| Variandid | Tupolev Tu-22M |
Tupolev Tu-22 (NATO koodnimega Blinder) (projekt 105) oli Nõukogude Liidus Tupolevi konstruktsioonibüroo loodud ülehelikiiruseline pommituslennuk, mis on olnud ka Venemaa Föderatsiooni lennuväe relvastuses.
Tu-22 töötati välja pommituslennuki Tu-16 asenduseks.
Tupolevi konstruktsioonibüroos alustati Tu-22 (projekt 105) projekteerimist 15. augustil 1955. 1957. aasta augustiks sai valmis lennuki prototüüp. 21. juunil 1958. aastal lendas katselenduri Juri Alasjevi meeskond lennukiga esimese lennu. Katsesarja teisel lennukil tehti suuri areodünaamilisi muudatusi, näiteks lennuki kere kujunduses rakendati pindala reeglit. Sellest prototüübist sai hiljem Tu-22.
Tu-22 ehitati Kaasani tehases number 22 aastast 1959 kuni 1969. aasta detsembrini. Kokku ehitati koos kahe prototüüpiga 311 lennukit (Tu-22A ja Tu-22B, luurelennuk Tu-22R, raketikandja Tu-22K, raadiohäirete Tu-22P ja Tu-22R 22U õppelennukid).
Lennuki eripäraks on kere tagumise osa kohal, kahel pool kiilu kõrvuti paiknevad kaks mootorit. Lennuki kandevkonstruktsioon on valmistatud duralumiiniumist D-16ATV, AK-8 ja V-95 ning magneesiumsulamist ML5-T4, kinnitussõlmed terassulamitest 30HGSA ja 27HGSNA. Antenni katted on valmistatud klaaskiudkomposiidist.
Lennuki poolmonokokk-kere on ümmarguse ristlõikega.
Lennuki kliimaseadmeks oli mootorikompressorite õhuvõtusüsteem. Kuna õhk oli kuum, tuli seda enne piloodikabiini pumpamist jahutada, milleks kasutati suure täieliku kaduga aurustit, mis töötas seguga, koostisega 40% etanool ja 60% destilleeritud vesi - väga sarnane viinale. Sealt sai lennuk hüüdnime "ülehelikiirusega alkoholiveok" (сверхзвуковой спиртовоз). Lisaks kasutati alkoholisegusid ka raketi- ja raadiosideseatmete jahutamiseks, mistõttu oli sagedaseks probleemiks segude vargus ja joomine õhuväebaasides.

Tu-22 tehnilised andmed:
Tu-22 on osalenud järgmistes konfliktides: