Tumetilder

Tumetilder

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond Kurvitslased Scolopacidae
Perekond Tilder Tringa
Liik Tumetilder
Binaarne nimetus
Tringa erythropus
Pallas, 1764
Tumetildri levila     – pesitsusala,      – talvitusala
Tumetildri levila
     – pesitsusala,      – talvitusala

Tumetilder (Tringa erythropus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Tumetilder on 29–32 cm pikk. Tema tiibade siruulatus on 61–67 cm. Kaalub 97–230 g.

Tumetildri sulestiku ülapool on hallikaspruun. Päranipuala on valge. Tiibade tagaserv on vöödiline. Pikk ja peenike nokk on tume ja punase tüvikuga. Jalad on tumepunased, noorlindudel ruuged.

Levila

Tumetildri levila ulatub Põhja-Skandinaaviast Tšuktši poolsaareni. Talvitavad Lääne-Euroopas, Vahemere ääres, ekvatoriaalses Aafrikas, Pärsia lahe ääres, Indias, Kagu-Aasias ja Kagu-Hiinas.

Tumetilder on Eestis väikesearvuline läbirändaja ning haruldane mittepesitsev suvilind. Eestis võib tumetildrit näha maist septembrini.

Elavad tundras, soistes männikutes ja kaasikutes ning nõmmedel. Peale pesitsusaega võib neid näha riisipõldudel, laguunide ääres, padumere rannikul, soolakutel ning mere ääres.

Toitumine

Tumetilder toitub putukatest ja nende vastsetest, väikestest koorikloomadest, limustest, hulkharjasussidest, kaladest ning kahepaiksetest.

Toituvad kuni 100-linnulistes parvedes, harva ka üksi. Toituvad nii päeval kui öösel.

Pesitsemine

Emaslinnud munevad mai keskpaigast juuni lõpuni. Pesitsevad hajusalt, tihedusega 2–3 paari ruutkilomeetri kohta. Pesa asub mätaste vahel või samblas. Kurnas on neli muna mõõtmetega 47 × 32 mm. Muna kaalub 24,5 g. Mune haub isaslind. Emaslind lahkub tavaliselt enne poegade koorumist.

Eluiga

Tumetilder võib elada 6-aastaseks.

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2016). Tringa erythropus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 509. ISBN 8487334202.
  3. 1 2 Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 52.
  4. ↑ Lars Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 240
  5. ↑ Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 308–309. ISBN 0803225539.

Välislingid