Tundlad

Tundlad (ladina keeles antennae; ainsuses tundel, antenna) on lülijalgsete keha esimesele segmendile (pea osa) kinnituvad paarilised jätked. Need talitlevad peamiselt kompimis- ja haistmiselunditena.

Enamiku lülijalgsete tundlad on üheharulised (sealhulgas kõikidel putukatel), vähilaadsete tundlad on kaheharulised ning tundlad puuduvad lõugtundlaste (Chelicherata) ja tõukjalaliste (Protura) rühmade esindajatel.

Tundlad koosnevad enamasti kolmest osast: peale kinnituvast aluslülist, pöördlülist ja harilikult mitmelülilisest tundlapiust.

Putukate tundlatüübid

• Niitjas (filiform) tundel moodustub segmentidest, mis on kogu tundla ulatuses enam-vähem ühe suurused. See on tundla põhistruktuur, millest on palju erinevaid modifikatsioone. Niitjad tundlad on esindatud paljudes putukarühmades, nagu kiililised, tirtslased, ritsiklased, mardikalised ja täilised.

• Harjasjas (setaceous) tundel koosneb suurest hulgast segmentidest ja aheneb järk-järgult tipu suunas. Harjasjad tundlad on näiteks prussakalistel, harjashännalistel, ühepäevikulistel, kevikulistel ja ehmestiivalistel. Niitjaid ja harjasjaid tundlaid kasutatakse peamiselt kompimiseks, näiteks toidu otsimisel.

• Helmesjas (moniliform) tundel koosneb ümaratest segmentidest ja näeb välja nagu pärlite jada. Esineb paljudel mardikalistel.

• Saagjas (serrate) tundel moodustub segmentidest, mis on üksteise suhtes ühele poole nurga all. Paljudel mardikalistel, näiteks naksurlastel ja tulilastel.

• 
  Niitjas tundel
• 
  Harjasjas tundel
• 
  Helmesjas tundel
• 
  Saagjas tundel

• Kamjas (pectinate) tundel koosneb segmentidest, mis on ühe külje pealt pikenenud. Esineb näiteks pidevkehalistel ja mardikalistel. Kamjad tundlad on kohastumus keemiliste signaalide vastuvõtmiseks õhust. Kasutatakse toidu või vee olemasolu hindamiseks, partneri leidmiseks ja vaenlaste tuvastamiseks.

• Nuijas (clavate) tundel moodustub segmentidest, mis laienevad tipu suunas. Esineb näiteks liblikalistel ja mardikalistel.

• Nupuga (capitate) tundla viimased segmendid on laienenud. Esineb näiteks mardikalistel.

• Lameljal (lamellate) ja lehvikulaadsel (flabellate) tundlal on segmendid lamenenud ja lehtjad, asetsedes üksteise peal. Need meenutavad lehviku volte. Esineb mardikalistel.

• 
  Kamjas tundel
• 
  Nuijas tundel
• 
  Nupuga tundel
• 
  Lameljas tundel
• 
  Lehvikulaadne tundel

• Põlvjas (geniculate) tundel on keskelt kõverdunud. Esineb sipelglastel ja mardikalistel.

• Sulgja (plumose) tundla segmentidel on palju peeneid harusid, mis annavad sellele sulge meenutava välimuse. Esineb paljudel kahetiivalistel.

• Harjaskarvaga (aristate) tundel on kukrulaadne, külgneva harjasega. Esineb kahetiivalistel.

• 
  Põlvjas tundel
• 
  Sulgjas tundel
• 
  Harjaskarvaga tundel

Vaata ka

• kombitsad
• suised

Viited

Välislingid

• Putuka välisehitus

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tundlad