Tutt-tihane

Tutt-tihane

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Tihaslased Paridae
Perekond Tihane Parus
Liik Tutt-tihane
Binaarne nimetus
Parus cristatus
Linnaeus, 1758
Sünonüümid

Lophophanes cristatus

Tutt-tihane (Parus cristatus (L.), syn. Lophophanes cristatus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast.

Tutt-tihase rahvapäraseid nimetused on tutiga tihane, tutt-tihalane ja metsatihane.

Levila

Tutt-tihane on levinud Euroopas Pürenee poolsaarest kuni Uurali mäestikuni.

Kirjeldus

Tutt-tihase iseloomulikem tunnus on teravatipuline musta-valgekirju tutt. Ta toitub aasta läbi peamiselt putukatest. Tutt-tihane on paigalind. Eesti mandriosas on tutt-tihane tavaline haudelind, kuid saartel puudub. Tema pesitsusaegne arvukus on hinnanguliselt 80 000 – 140 000 paari, talvine 200 000 – 300 000 isendit.

Elupaik

Lophophanes cristatus

Tutt-tihane elutseb okasmetsades, eelistades männikuid. Eestis on tutt-tihane eri tüüpi männimetsadele omane lind. Kuusemetsi asustab ta harvemini.

Pesitsemine

Tutt-tihane ehitab pesa enamasti puuõõnsusse, kasutades sageli väike-kirjurähni, põhjatihase ja ka teiste tihaste vanu pesi. Ta võib teha pesa ka puutüve oksaauku või lõhedesse ning kasutab metsa paigaldatud pesakaste. Täiskurnas on 4–7, väga harva 8 valget roostepruunide pisilaikudega muna. Mune hautakse 13–17 päeva. Pojad on pesahoidjad, nad väljuvad pesast kahe- kuni kolmenädalastena ning seejärel püsivad pesitsuskoha läheduses.

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2004). Parus cristatus. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 12 May 2006.
  2. ↑ Mäger, M. Linnud rahva keeles ja meeles. Eesti Raamat, Tallinn, 1969.
  3. 1 2 3 Rootsmäe, L., Veroman, H. Eesti laululinnud, Tallinn Valgus, 1974.
  4. ↑ Hirundo 1:2009

Välislingid