 | See artikkel vajab ajakohastamist. (Detsember 2025) |
Tuul Sepp (sünninimi Tuul Sarv; sündinud 24. jaanuaril 1984) on eesti loomaökoloog ja teaduse populariseerija.
Ta on 2023. aastast Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor. Teadlasena uurib ta lindude füsioloogiat, ökoloogiat, immunoloogiat ja käitumist. 2020. aastal pälvis ta Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia.
Ta lõpetas 2002. aastal hõbemedaliga Hugo Treffneri Gümnaasiumi (kus õppis bioloogia-keemia eriklassis). Seejärel õppis Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonnas, lõpetas selle 2005. aastal bakalaureuseõppe bioloogia erialal (3 + 2 õppekava alusel) ning 2008. aastal magistriõppe loodusteaduse magistri kraadiga zooloogias ja hüdrobioloogias (cum laude).
.jpg)
Aastatel 2008–2012 õppis Tuul Sepp Tartu Ülikooli doktorantuuris ning sai doktorikraadi (PhD) loomaökoloogias väitekirjaga "Hematological health state indices of greenfinches: sources of individual variation and responses to immune system manipulation" ("Rohevintide hematoloogilised tervisenäitajad: individuaalse varieeruvuse põhjused ja vastused immuunsüsteemi manipuleerimisele"). Doktoritöö juhendaja oli Peeter Hõrak ja oponent USA Arizona Osariigi Ülikooli juhtivteadur Kevin J. McGraw. Tuul Sepa doktoritöö võitis 2012. aasta üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi peapreemia.
Doktoritöö näitas, et karotenoididel (pigmentidel) võib tõesti olla roll immuunvastuse ja selle hinna kujunemisel ning et oksüdatiivsed kahjustused moodustavad tõepoolest osa immuunvastuse hinnast. Linnu võimet tulla toime oksüdatiivse stressiga peegeldavad tema mustad sulestikulaigud, kuid mitte karotenoidsed ornamendid. Oma töö tulemusena veendus autor, et rohevinte võib pidada heaks immuunökoloogia mudelorganismiks ning nende abil võib leida vastuseid mitmetele immuunökoloogia võtmeküsimustele. Samuti tõdes ta, et on selge, et koos immuunökoloogia võtmeküsimustele vastuste otsimisega peab paralleelselt toimuma ka meetodite väljatöötamine, testimine ja uurimine, sest vaid nii on võimalik ühendada üksteisest pealtnäha kaugel asuvad distsipliinid – immunoloogia ja ökoloogia – ning nende teadusharude integreerimise abil leida vastuseid küsimustele, mida kumbki haru eraldi ei suudaks.
Tema peamisteks uurimissuundadeks on lindude immuunökoloogia ja isiksuseuuringud. Ta uurib lindude käitumise, signaaltunnuste ja immuunfunktsiooni individuaalse kovarieerumise mehhanisme ja funktsiooni lutempo sündroomi kontekstis.
Ta on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna loomaökoloogia õppetooli teadur ning immuunökoloogia töörühma liige. Töörühma koosseisus uurib Sepp ka vananemisega seotud füsioloogilisi protsesse pikaealisel merelinnul kalakajakal.
Aastatel 2009–2014 osales ta koos Jaanus Remmi, Peeter Hõraku, külalisprofessor Indrikis Kramsi ja teistega Eesti Teadusagentuuri sihtfinantseeritavas projektis "Füsioloogiline käitumisökoloogia: füsioloogiline meetod ökoloogia, käitumis- ja evolutsiooniuuringute teenistuses". Uuriti lindude füsioloogilisi ja käitumuslikke vastuseid sigimispingutuse, elupaiga kvaliteedi, toitumistingimuste ja dieedi erinevustele ning mitmesuguste stressorite ja parasiitide toimele looduslikes populatsioonides, rakendades selleks uudseid analüütilisi tehnoloogiaid.
2013. aastal sai Sepp Marie Curie järeldoktorandi grandi USA Arizona Osariigi Ülikooli minekuks. Juulist 2016 elas ja töötas ta USA-s Phoenixis.
2025. aastal viibis ta külalisteadlasena neli kuud Prantsusmaal La Rochelle'i Ülikoolis.
Ta keskendub merebioloogiale ja linnaloodusele.
Sepp oli aastatel 2012–2015 Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna loomaökoloogia õppetooli teadur ning 2016–2018 USA Arizona Osariigi Ülikooli Marie Sklodowska Curie järeldoktor. Pärast seda töötas ta Tartu Ülikoolis loomaökoloogia teadurina (2018–2020), vanemteadurina (aprillist detsembrini 2020) ja loomaökoloogia kaasprofessorina (2021–2023). Alates novembrist 2023 on Sepp õppetooli juhataja ja loomaökoloogia professor.
Teadustöö kõrvalt peab Sepp Tartu Ülikoolis etoloogia- ja parasitoloogialoenguid.
Tuul Sepp mängib malet ja bridži, on osalenud ka turniirivõistlustel. Turniiribridžis on ta tulnud Eesti meistriks segapaaride klassis (2009 ja 2012) ning koos kaksikõe Pihel Sarvega kuulunud Eesti naiste koondisse. Parim tulemus rahvusvahelistel võistlustel on 2009. aastal Poiana Braşovis saavutatud 6. koht Euroopa juuniorvõistkondade meistrivõistlustel. Tuul Sepp on 2017. aastal ilmunud bridžiõpiku "Mängime bridži" kaasautor.
Tuul Sepa vaarisa Jaan Sarv oli Tartu ülikooli matemaatikaprofessor, vanaisa oli põllumajandusteadlane Hans Sarv, isa etnogeograaf Heno Sarv ja ema folklorist Kadi Sarv. Tuulel on kolm õde: kaksikõde Pihel Kuusk on Riigikohtu halduskolleegiumi nõunik, noorem õde Meel Valk ja vanem õde Kail Visla on rahvamuusikud.
Tema abikaasa on Tartu Ülikooli geoloogiaosakonna doktorant Siim Sepp. Paaril on neli last.
Tuul Sepp valdab inglise ja saksa keelt. Ta loeb meelsasti populaarteaduslikku ja fantaasiakirjandust ning harrastab suusatamist, jooksmist ja ujumist.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Tuul Sepp |
