Uno Leist (sündinud 20. detsembril 1952 Varangul Rakvere rajoonis) on Eesti endine tippsuusataja, kes kuulus 1970.–1980. aastatel Nõukogude Liidu ja Eesti tugevamate suusatajate hulka. Ta oli edukas eelkõige pikamaadistantsidel ja suusamaratonidel ning oli üks esimesi suusatajaid Nõukogude Liidus, kes kasutas murdmaasuusatamises uisusammu.
Uno Leist sündis Lääne-Virumaal Varangul. Ta alustas suusatamisega Kiltsi koolis õpetaja Ilmar Seppingu juhendamisel. Hiljem jätkas ta treeninguid Tallinnas treener Heino Heljase käe all. Nõukogu Liidu koondises olles treenis Leisti Hain Kinks ja Igor Vorontšihhin.
1972. aastal lõpetas ta Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi.
Uno Leist on abikaasa, kahe tütre isa ning 6-kordne vanaisa.
Leist jõudis Nõukogude Liidu murdmaasuusatamise paremikku 1970. aastatel. 1978–1980 kuulus ta Nõukogude Liidu koondise stipendiaatide hulka.
Tema rahvusvaheliselt silmapaistvaim tulemus tuli 1978. aastal Cortina d'Ampezzos, kus ta võitis maailmakarika etapil 4 × 10 km teatesõidus esikoha ning saavutas 15 km distantsil 6. koha.
Leist oli edukas ka rahvusvahelistel suusamaratonidel. Ta saavutas 1979. aastal Rootsis Vasaloppetil 5. koha, kaotades võitjale vaid 14 sekundiga, ning 1980. aastal 9. koha. 1982. aastal võitis ta Tartu maratoni. Nõukogude Liidu meistrivõistlustel saavutas Leist 70 km distantsil viiel korral esikümnekoha, tema parim tulemus oli 4. koht 1977. aastal. Ta on tulnud Nõukogude Liidu ametiühingute 4-kordseks meistriks ja 2 korda hõbedale ning 1983. aastal võitis Trudi meistrivõistlustel kolm esikohta.
Eesti meistrivõistlustel (1972–1984) võitis ta 5 kuldmedalit individuaaldistantsidel, neist 4 korda 50 km distantsil, lisaks 6 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Teatesõitudes võitis ta 4 kulda, 2 hõbedat ja 3 pronksi.
1973. aastal omistati talle sporditiitel – NSV Liidu meistersportlane.
1980. aastal sai Leistist suusatamise suurmeister ehk NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane.
Pärast tippsportlaskarjääri lõpetamist tegutses Leist erasektoris.
Suusatamine on läbinud tema elu ka pärast tippsporti: harrastussportlasena, spordikommentaatorina, sportlaste nõustaja ja määrdemeistrina.