Urjadnik
Urjadnik oli Venemaa keisririigis haldusüksuse – valla, madalama taseme politseiametnik, kelle pädevuses oli maakonna ühe osa (valla) korrakaitsepolitseilised ülesanded. Venemaa sisekubermangudes loodi ametikoht 1878. aastal, Eesti alal 1888. aasta politseireformiga.
Urjadnikud allusid ametialaselt maakonnas Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu maakonna politseivalitsuse maakonnaülema nooremabile ja täitis ka maakonnaülema ja tema vanemabi korraldusi.
Urjadniku ülesanneteks olid:
- korra ja julgeoleku tagamine vallas;
- õigus algatada jälitustegevust;
- süüdistuse kaitsmine kohtus tuletõrje-, ehitus-, avalike joogi-, tee-, kaubandus- ja sanitaareeskirjade rikkumise korral;
- õigus arreteerida kuriteos kahtlustatavaid isikuid mitte ainult kuriteopaigal, vaid ka juhul, kui kahtlusaluse juurest või tema elukohas leiti ilmseid süütõendeid;
- taludes põllumajandussaaduste tootmise jälgimine ja aruandlus saagikuse kohta;
- järelevalve vallas viibivate väljasaadetute jt kahtlaste isikute üle;
- sanitaarnõuete täitmise jälgimine ja haiguspuhangutest teatamine;
- vallas toimuvate avalike ürituste läbiviimise jälgimine;
- järelevalve teede korrashoiu üle;
- sõjaolukorras rekvireerimiste läbiviimine, arvestuse pidamine sõjapõgenike üle;
- vahelesegamine meeleavaldustesse, kaklustesse ning tülidesse.
Vallakohtute kompetentsi kuulunud vähemtähtsate üleastumiste korral oli urjadnik neist kohustatud teatama vallavanemale.