| Kilpsabalased | |
|---|---|
|
Uropeltis phipsonii | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Alamklass |
Soomussisalikud Lepidosauria |
| Selts |
Soomuselised Squamata |
| Alamselts |
Maolised |
| Infraselts |
Alethinophidia |
| Sugukond |
Kilpsabalased Uropeltidae Müller, 1832 |
| Sünonüümid | |
| |







Kilpsabalaste sugukonda klassifitseeritakse roomajate andmebaasis järgmised maoperekonnad:
Nad elavad valdavalt Indias ja Sri Lankal.
Kilpsabalasi loetakse väikesteks madudeks, nende pikkus on 20–70 cm. Neile on iseloomulik väike koonusekujuline pea ja terav ninamik ning järsult ja viltuselt lõppev saba.
Nende silinderjas keha võib olla nii musta, kollast kui ka punast värvi.
Kilpsabalased on hästi kohanenud, valdavalt kaevava eluviisiga maismaaloomad. Nad võivad elada kuni 1 meetri sügavusel niiskes metsapinnases ja kuni 2500 m kõrgusel mägedes.
Kilpsabalaste sugulise sigimise vormiks on ovipaaria – kõik suguküpsed emased maod on munaspoegijad.
Kilpsabalased toituvad vihmaussidest ja teistest selgrootutest.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kilpsabalased |
Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Uropeltidae seisuga 15.11.2013.