| See artikkel räägib luulisest vaagnast; neeruvaagna kohta vaata artiklit Neeruvaagen; lauanõu kohta vaata artiklit Vaagen (lauanõu) |
Vaagen (ladina pelvis, rahvapärane nimetus ka vaagnaluu) on paljude selgroogsete loomade skeleti luuline osa – luurõngas.
Vaagen ühendab kahel jalal kulgevatel inimestel keret jalgade (alajäsemete) vabaosaga ning neljal jalal kulgevatel loomadel tagajäsemete vabaosaga.
Vaagnana käsitletakse vahel ka luulist vaagnat koos vaagnaõõnega – vaagnapiirkonna lihaste ja siseelunditega (nagu kusepõis, emakas, pärasool).
Vaagna asend ja kuju erinevad nii liigiti kui ka indiviiditi.
Vaagna osad on

Inimestel koosneb luuline vaagen puusaluudest, ristluust ja õndraluust.
Vaagnaluu alumine osa on istmikuluu (lad. ischium, mitm, ischia), selle alumine punkt on istmikuköber (isteköber, ristluuköber, tuber ischiadicum), millele inimene istudes toetub.
Vaagnal esinevad ka soolised iseärasused.
Luuline vaagen koos väikevaagna pehmete kudede ja vaagnapõhjaga moodustavad sünnituskanali.

Kõigil tänapäeva maolistel vaagen puudub, kuid näiteks nii emastel kui ka isastel anakondadel, boadel ja püütonitel on tagakehas kloaagi läheduses säilinud vaagna ja tagajäsemete paarilised väiksemõõtmelised jäänused (vaagnakannused).