Vadak

Vadak (vanemas kirjanduses ka: juustuvesi) on juustu ja kohupiima tootmise kõrvalsaadus – vedelik, millest on välja kurnatud kalgenenud piimavalk kaseiin.

Iga kilogrammi juustu valmistamisel saadakse 8–10 liitrit vadakut. Vadak on vesine (5% kuivainet), rohekaskollase värvusega vedelik. Kuivaine põhikoostisosaks on piimasuhkur laktoos, millele lisanduvad mineraalsoolad, jääkidena leidub piimarasva ja vesilahustuvaid valke (0,5%). Vitamiinidest jäävad vadakusse vesilahustuvad B-rühma vitamiinid. Vadakust toodetakse rafineeritud piimasuhkrut ning vadakuvalgu kontsentraati, mis on hinnaline lastetoitude algaine.

Varem kasutati vadakut peamiselt loomasöödana, tänapäeval toodetakse vadakust erinevaid lisasaadusi, mida kasutavad toorainena keemia-, farmaatsia-, kosmeetika- ja toiduainetööstus. Vadakupulbrit kasutatakse küpsiste, kommide, šokolaadi, jäätise ja kookide valmistamisel. Vadakuvalgust tehakse munavalgeasendajat ja vadakujooke. Mozzarella juustu tootmise kõrvasaadusena saadud vadakust valmib vadakukohupiim ricotta. Vadakuvõi on kondiitritööstuse tooraine. Samuti on võimalik vadakule täispiima lisades valmistada sellest uuesti juustu.

Kõrge biosaadavusega vadakuvalkudest (beetalaktoglobuliin, alfalaktalbumiin jt) tehakse kulturistide seas populaarseid toidulisandeid.

Viited

↑ Eesti Entsüklopeedia. 4. köide: Jaapan–Käolina. Tartu: Loodus, 1934, veerg 151.
1 2 3 4 "Eesti Maaülikooli õppematerjalid". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 29. detsembril 2012.
1 2 3 4 Vesta Reest Jääkidest saab raha ^{[alaline kõdulink]}
↑ Vadak kolib laudast toidulauale^{[alaline kõdulink]}

[EEvana-1] Eesti Entsüklopeedia. 4. köide: Jaapan–Käolina. Tartu: Loodus, 1934, veerg 151.

[emü-2] 1 2 3 4 "Eesti Maaülikooli õppematerjalid". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 29. detsembril 2012.

[Luup-3] 1 2 3 4 Vesta Reest Jääkidest saab raha ^{[alaline kõdulink]}

[ml-4] Vadak kolib laudast toidulauale^{[alaline kõdulink]}