Vaik

See artikkel räägib loodussaadustest; keemiliste ainete kohta vaata artiklit Vaigud; perekonnanime kohta vaata Vaik (perekonnanimi)

Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.

Vaike kasutatakse näiteks liimide ja lakkide valmistamiseks.

Eristatakse looduslikke ja sünteetilisi ehk tehisvaike.

Vaigud on osa keemiliste ühendite rühmast, kuhu kuuluvad vaha, suberiin, kutiin, glükosiidid , alkaloidid ja teised ühendid, mis kaitsevad taimi ebasoodsate biootiliste ja abiootiliste mõjude eest.

Ajalugu ja etümoloogia

Prantsuskeelne sõna "résine" tuleneb ladinakeelsest sõnast "resina". See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "ῥητίνη" (rhētínē), mis tähendab männivaiku.

Taimsetest vaikudest kirjutasid juba antiikaja autorid: Vana-Kreekas Theophrastos ning Vana-Roomas Plinius Vanem. Eriti hinnatud olid viiruk ja mürr, mida kasutati muistses Egiptuses. Need olid hinnalised ained ning mõnes usutalituses kohustuslikud viiruki tegemisel.

Levinumad loodusliku vaigu liigid

Akaroid - Austraalia päritolu vaik, lahustub hästi piirituses, kasutatakse lakkides koos šellakiga.
Bensoe (viirukivaik) - kollakad korrapäratud tükid, lahustuvad piirituses, kasutatakse lakkides.
Dammaravaik - šooreapuudelt saadav vaik, kasutatakse läbipaistvate õlilakkide valmistamisel, sulamistemperatuur 120-200 °C.
Elemi - spetsiifilise tärpentini lõhnaga vaik, kasutatakse piirituslakkides pehmendajana.
Kampol - saadakse männivaigust pärast tärpentini väljakeetmist, sulamistemperatuur 100-130 °C.
Kopaal - kõva vaik, tekkinud maa sees tuhandete aastate jooksul, kasutatakse õli- ja piirituslakkides, sulamistemperatuur 180-200 °C.
Mastiks - kollakas kuni rohekas vaik, lahustub piirituses, kasutatakse eriotstarbelistes lakkides, sulamistemperatuur 105-150 °C.
Merevaik - fossiilne vaik, kõrge sulamistemperatuuriga (250-380 °C), kasutatakse vastupidavate õlilakkide valmistamisel.
Sandarakk - Aafrikas kasvavatelt puudelt saadav vaik, kollakad tükid, kasutatakse vähesel määral piirituslakkides, sulamistemperatuur 135-150 °C.

Viited

↑ Eesti entsüklopeedia. 10. köide: TÜRI–Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 145.
↑ Jaroslav, Demko; Ján, Machava (16. märts 2022). "Tree Resin, a Macroergic Source of Energy, a Possible Tool to Lower the Rise in Atmospheric CO2 Levels". Sustainability (inglise). ISSN 2071-1050.
↑ "Resin - Etymology, Origin & Meaning". etymonline (Ameerika inglise). Vaadatud 26. veebruaril 2026.
↑ "resin, n. & adj. meanings, etymology and more | Oxford English Dictionary". www.oed.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2024. Vaadatud 26. veebruaril 2026.
↑ "Hatshepsut and Oceanography, El-Sayed, Quarterdeck 3.1". ocean.tamu.edu. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2014. Vaadatud 26. veebruaril 2026.
↑ "Looduslikud ja sünteetilised vaigud". e-ope.khk.ee. Vaadatud 26. veebruaril 2026.

[EE-1] Eesti entsüklopeedia. 10. köide: TÜRI–Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 145.

[2] Jaroslav, Demko; Ján, Machava (16. märts 2022). "Tree Resin, a Macroergic Source of Energy, a Possible Tool to Lower the Rise in Atmospheric CO2 Levels". Sustainability (inglise). ISSN 2071-1050.

[3] "Resin - Etymology, Origin & Meaning". etymonline (Ameerika inglise). Vaadatud 26. veebruaril 2026.

[4] "resin, n. & adj. meanings, etymology and more | Oxford English Dictionary". www.oed.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2024. Vaadatud 26. veebruaril 2026.

[5] "Hatshepsut and Oceanography, El-Sayed, Quarterdeck 3.1". ocean.tamu.edu. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2014. Vaadatud 26. veebruaril 2026.

[6] "Looduslikud ja sünteetilised vaigud". e-ope.khk.ee. Vaadatud 26. veebruaril 2026.