Vaino Olli

Vaino Olli (8. jaanuar 1928 Kuigatsi vald, Valgamaa – 14. september 1986 Tallinn) oli eesti ehitusgeoloog.

Elulugu

Ta lõpetas 1947. aastal Valga 1. Keskkooli ja 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geoloogiaosakonna. Geoloogia-mineraloogiakandidaat (1961, Moskva), väitekiri "Инженерно-геологическая характеристика и районирование Эстонской ССР".

Oli aastatel 1952–1955 Kasahstani Geoloogiavalitsuse Karatau ekspeditsiooni vanemgeoloog, 1955–1969 Geoloogia Instituudi aspirant, noorem- ja vanemteadur ning aastatel 1963–1966 teadussekretär, 1969–1986 juhtis EKE Projekti peageoloogina ehitusgeoloogilisi rakendusuuringuid ja suunas Eesti NSV Ehituskomitee Geotehnikakomisjoni liikmena ehitusgeoloogilisi uuringuid Eestis.

Ta organiseeris Eesti geotehnika konverentse, Balti NSV-de vahelisi töökoosolekuid ja toimetas geotehnika kogumikke. Koguteose "NSVL geoloogiline uuritus" mitme Eestit käsitleva köite toimetaja.

Teadustöö

Uurinud pinnase omadusi, veejuhtivust, Eesti ehitusgeoloogilist rajoneerimist; täiustanud ehitusgeoloogiliste uuringute metoodikat; etendanud juhtivat osa eestikeelse ehitusgeoloogilise terminoloogia loomisel ja ehitusgeoloogia ajaloo uurimisel.

Tunnustus

Teoseid

Umbes 20 teaduspublikatsiooni.

Isiklikku

Vaino Olli oli põllutöölise poeg.

Tema poeg on Kalle Olli.

Viited

  1. 1 2 3 4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.