Valgustus (tehnika)

Valgustus on valguse rakendamine soodsate nägemistingimuste loomiseks ruumides (sisevalgustus) ja väljas (välisvalgustus). Valgustamiseks rakendatakse lisaks loomulikule valgustusele (päikesevalguse abil) tehisvalgustust, tänapäeval elektervalgustusena. Tehisvalgustusvahenditeks on peamiselt valgustid ja prožektorid.

Tehisvalgustust kasutatakse peale nägemistingimuste parandamise teabe esitamiseks (nt reklaam- ja signaalvalgustus), esteetilise efekti saavutamiseks (nt ehis- ja kujundusvalgustus), tootmisotstarbel (nt polügraafias, taime- ja loomakasvatuses).

Ajaloost

Esimesed valgustusvahendid olid peerg, tõrvik, küünal ja õlilamp, 19. sajandi alguses võeti sisevalgustuses kasutusele petrooleumilambid ja tänavavalgustuses maagaasi kasutavad gaasilaternad. 19. sajandi lõpus algas üleminek elektervalgustusele.

Valgustuse liigitus

Valgustuse liigid valgustatava piirkonna suuruse järgi:

Valgustite valguse jaotamise viisi järgi liigitatakse valgustust järgmiselt:

Kui tööpinda või eset valgustatakse valdavalt ühest kindlast suunast, on tegemist suundvalgustusega; kui eri suundadest, siis hajuvalgustusega.

Valgustuse liigid otstarbe järgi:

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Eesti standard EVS-EN 12665:202. Valgus ja valgustus: Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku alused

Kirjandus

Välislingid