Valgustus (tehnika)

Valgustus on valguse rakendamine soodsate nägemistingimuste loomiseks ruumides (sisevalgustus) ja väljas (välisvalgustus). Valgustamiseks rakendatakse lisaks loomulikule valgustusele (päikesevalguse abil) tehisvalgustust, tänapäeval elektervalgustusena. Tehisvalgustusvahenditeks on peamiselt valgustid ja prožektorid.

Tehisvalgustust kasutatakse peale nägemistingimuste parandamise teabe esitamiseks (nt reklaam- ja signaalvalgustus), esteetilise efekti saavutamiseks (nt ehis- ja kujundusvalgustus), tootmisotstarbel (nt polügraafias, taime- ja loomakasvatuses).

Ajaloost

Esimesed valgustusvahendid olid peerg, tõrvik, küünal ja õlilamp, 19. sajandi alguses võeti sisevalgustuses kasutusele petrooleumilambid ja tänavavalgustuses maagaasi kasutavad gaasilaternad. 19. sajandi lõpus algas üleminek elektervalgustusele.

• 
  Esimene tänavavalgustuse gaasilatern (1785)
• 
  Joonis Edisoni hõõglambi patendist (1879)
• 
  Petrooleumilamp
• 
  Tormilatern (petrooleumilamp väljas kasutamiseks)

Valgustuse liigitus

Valgustuse liigid valgustatava piirkonna suuruse järgi:

• üldvalgustus – loob ühesugused valgustustingimused kogu valgustatava ruumi ulatuses;
• laidvalgustus – niisugune üldvalgustus, mille puhul valgustite paigutusega luuakse tööpiirkondades laidudena paremaid valgustustingimusi;
• kohtvalgustus – mõnede (töö)kohtade tugevam valgustus, mis on üldvalgustusest sõltumatult juhitav.

Valgustite valguse jaotamise viisi järgi liigitatakse valgustust järgmiselt:

• otsevalgustus – valgustatavale pinnale (või esemele) suunatakse vähemalt 90% kogu valgusvoost;
• poolotsevalgustus – valgustatavale pinnale langeb 60–90% kogu valgusvoost;
• segavalgustus – valgustatavale pinnale langeb otse 40–60% kogu valgusvoost;
• poolkaudvalgustus – valgustatavale pinnale langeb otse 10–40% koguvalgusvoost;
• kaudvalgustus – valgustatavale pinnale langeb otse alla 10% kogu valgusvoost.

Kui tööpinda või eset valgustatakse valdavalt ühest kindlast suunast, on tegemist suundvalgustusega; kui eri suundadest, siis hajuvalgustusega.

Valgustuse liigid otstarbe järgi:

• töövalgustus – mitmesuguste tööde sooritamiseks tootmises ja teeninduses, ettevõtetes ja asutustes;
• hädavalgustus ehk avariivalgustus – kasutamiseks normaalvalgustuse toite katkemise korral;
• tööjätkamisvalgustus ehk varuvalgustus – hädavalgustuse osa, mis võimaldab tööd jätkata oluliste piiranguteta.

Vaata ka

• Valgusallikas
• Valgusreostus

Viited

Kirjandus

• Endel Risthein. Valgustehnika sõnastik. Tallinn, Valgus, 1982.

Välislingid

• Valgustus