Valgustus on valguse rakendamine soodsate nägemistingimuste loomiseks ruumides (sisevalgustus) ja väljas (välisvalgustus). Valgustamiseks rakendatakse lisaks loomulikule valgustusele (päikesevalguse abil) tehisvalgustust, tänapäeval elektervalgustusena. Tehisvalgustusvahenditeks on peamiselt valgustid ja prožektorid.
Tehisvalgustust kasutatakse peale nägemistingimuste parandamise teabe esitamiseks (nt reklaam- ja signaalvalgustus), esteetilise efekti saavutamiseks (nt ehis- ja kujundusvalgustus), tootmisotstarbel (nt polügraafias, taime- ja loomakasvatuses).
Esimesed valgustusvahendid olid peerg, tõrvik, küünal ja õlilamp, 19. sajandi alguses võeti sisevalgustuses kasutusele petrooleumilambid ja tänavavalgustuses maagaasi kasutavad gaasilaternad. 19. sajandi lõpus algas üleminek elektervalgustusele.
Valgustuse liigid valgustatava piirkonna suuruse järgi:
Valgustite valguse jaotamise viisi järgi liigitatakse valgustust järgmiselt:
Kui tööpinda või eset valgustatakse valdavalt ühest kindlast suunast, on tegemist suundvalgustusega; kui eri suundadest, siis hajuvalgustusega.
Valgustuse liigid otstarbe järgi: