| Valjaspingviin | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Pingviinilised Sphenisciformes |
| Sugukond |
Pingviinlased Spheniscidae |
| Perekond |
Pygoscelis |
| Liik |
Valjaspingviin |
| Binaarne nimetus | |
|
Pygoscelis antarcticus (Forster, 1781) | |
|
| |
| Sünonüümid | |
|
Aptenodytes antarctica | |
Valjaspingviin (Pygoscelis antarcticus) on pingviinlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Valjaspingviin on 68–77 cm pikk.
Ülapool on must, alapool valge. Nokk on must. Silmad on punakaspruunid. Üle lõua ühest kõrvast teiseni jookseb peenike must triip. Jalad on roosad, jalatallad mustad.
Noorlinnul on silma ümbruses mustad täpid.
Udusulis poeg on helehall.
Valjaspingviinid pesitsevad Antarktika poolsaarel, Lõuna-Shetlandi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Sandwichi saartel ning Lõuna-Georgias ja Bouvet' saarel.
Valjaspingviinid pesitsevad kivisel rannikul. Merel võib neid kohata paikades, kus jää katab veest 10–30%.
Valjaspingviinid toituvad peamiselt tavalistest hiilgevähkidest, kuid ka teistest koorikloomadest ja kaladest. Saakloomad on tavaliselt 4–6,5 cm pikad.
Saaklooma püüdmiseks sukelduvad nad 10–40 m sügavusele.
Valjaspingviinid pesitsevad suurtes kolooniates. Pesa koosneb väikestest kividest ning on 30–50 cm lai ja 5–10 cm kõrge.
Valjaspingviinid saabuvad pesitsuspaika oktoobri lõpus. Kurnas on kaks muna mõõtmetega 67 × 52 mm. Haudevältus on 33–35 päeva. Üks vanalind haub 5–10 päeva järjest.
Valjaspingviini mune ja poegi söövad ännid ja lääne-tuppnokad. Täiskasvanuid söövad merileopardid ja antarktika merikarud.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Valjaspingviin |