Valjaspingviin

Valjaspingviin

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Pingviinilised Sphenisciformes
Sugukond Pingviinlased Spheniscidae
Perekond Pygoscelis
Liik Valjaspingviin
Binaarne nimetus
Pygoscelis antarcticus
(Forster, 1781)

Sünonüümid

Aptenodytes antarctica
Pygoscelis antarctica

Valjaspingviin (Pygoscelis antarcticus) on pingviinlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Valjaspingviin on 68–77 cm pikk.

Ülapool on must, alapool valge. Nokk on must. Silmad on punakaspruunid. Üle lõua ühest kõrvast teiseni jookseb peenike must triip. Jalad on roosad, jalatallad mustad.

Noorlinnul on silma ümbruses mustad täpid.

Udusulis poeg on helehall.

Levik

Valjaspingviinid pesitsevad Antarktika poolsaarel, Lõuna-Shetlandi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Sandwichi saartel ning Lõuna-Georgias ja Bouvet' saarel.

Valjaspingviinid pesitsevad kivisel rannikul. Merel võib neid kohata paikades, kus jää katab veest 10–30%.

Toitumine

Valjaspingviinid toituvad peamiselt tavalistest hiilgevähkidest, kuid ka teistest koorikloomadest ja kaladest. Saakloomad on tavaliselt 4–6,5 cm pikad.

Saaklooma püüdmiseks sukelduvad nad 10–40 m sügavusele.

Pesitsemine

Valjaspingviinid pesitsevad suurtes kolooniates. Pesa koosneb väikestest kividest ning on 30–50 cm lai ja 5–10 cm kõrge.

Valjaspingviinid saabuvad pesitsuspaika oktoobri lõpus. Kurnas on kaks muna mõõtmetega 67 × 52 mm. Haudevältus on 33–35 päeva. Üks vanalind haub 5–10 päeva järjest.

Looduslikud vaenlased

Valjaspingviini mune ja poegi söövad ännid ja lääne-tuppnokad. Täiskasvanuid söövad merileopardid ja antarktika merikarud.

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2020). Pygoscelis antarcticus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2020.
  2. 1 2 3 4 5 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 156. ISBN 978-84-87334-10-8.
  3. 1 2 3 4 5 6 7 Williams, Tony D. (1995). The Penguins. Oxford University Press. Lk 178–185. ISBN 019854667X.
  4. ↑ Visser, Ingrid N.; Drennan, Matt P.; White, Richard W.; MacLean, Stephen F.; Lagerstorm, Lisa C.; Francis, John M. (2008). "Antarctic Fur Seals (Arctocephalus gazella) Observed Predating Adélie (Pygoscelis adeliae) and Chinstrap Penguins (P. antarctica), Antarctic Peninsula". Aquatic Mammals. 34 (2): 193–199. DOI:10.1578/AM.34.2.2008.193.

Välislingid