Admiral (liblikas)

Admiral

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Liblikalised Lepidoptera
Sugukond Koerlibliklased Nymphalidae
Perekond Admiral Vanessa
Liik Admiral
Binaarne nimetus
Vanessa atalanta
Linnaeus, 1758

Admiral (Vanessa atalanta) on liblikas koerlibliklaste sugukonnast.

Nimetuse etümoloogia

Liigi ladinakeelne nimetus atalanta viitab Atalantale, kes oli kreeka mütoloogias tuntud kiirejalgse jahinaise ja kangelannana.

Välimus ja tunnused

Admirali tiibade siruulatus on 50–66 mm. Tiibade ülakülg on must, eestiiva tipuosas paikneb üks suur valge laik ja viis väikest valget tähni. Eestiiva eesserva keskelt taganurgani ulatub lai erepunane vööt. Tagatiiva servisel paikneb lai punane vööt, millel on rida musti tähne, taganurgas aga piklik sinine tähn. Eestiiva välisserva eesmine osa on pisut sinakas ning tagaosa pruun. Tiibade välisserval on asub lühike siilak, tagatiiva välisserv õrnalt sakiline. Tiivanarmad on musta-valgekirjud. Eestiiva alakülg meenutab ülakülge, kuid on heledam. Tagatiiva alakülg on tumepruun, tiheda kribulise kirjaga, eesserval paikneb suur kollane laik ning välisalas rida ähmaseid silmlaike, mille toon erineb tiiva põhivärvusest.

Admiral paneb istudes oma tiivad kokku nii, et eestiivad jäävad tagatiibade vahele. Eestiivad on tagatiibadest pikemad ja sellepärast jäävad nende otsad nähtavale. Selletõttu on tema tiibade alaküljel kahesugust mustrit. See osa eestiibadest, mis puhkeasendis jääb varjatuks, on eredalt värvunud, aga näha on seda üksnes lennu ajal. Eestiibade otsad ja tagatiivad on seevastu varjevärvusega.

Elupaik

Tegemist on avamaastikuliigiga keda võib rände tõttu kohata väga erinevates paikades. Ta lendab elamute ümbruses, parkides, lillepeenardel, metsateedel, aedades ja muudes õierikastes kohtades. Admirale võib sageli kohata mädanevatel õuntel ja muudel mahakukkunud puuviljadel. Mõnikord laskuvad nad toituma ka käes hoitavale puuviljale.

Levila

Ameerika-Euroopa katkestunud levilaga liik. Euroopas võib teda kohata laial alal Lõuna-Euroopast kuni Fennoskandia põhjaosani. Talvitub peamiselt Põhja-Aafrikas, kuid kevadel rändavad isendid põhja poole ning nende järglasi võib suve jooksul kohata kõikjal Euroopas.

Püsivamad asurkonnad paiknevad lõunapoolsematel aladel. Kevadel saabuvad põhja poole rändavad isendid, sügisel aga lendavad meil kasvanud admiralid tagasi Lõuna-Euroopasse ja Põhja-Aafrikasse, kus osa neist talvitub ning osa annab aluse uuele põlvkonnale.

Lennuaeg

Eestis võib admirali näha tavaliselt mai lõpust juunini (esimesed sisserändajad) ning uuesti juulist septembrini (esimeste sisserändajate järeltulijad + teised sisserändajad). Sõltuvalt rändest ja ilmast võib üksikuid isendeid kohata ka hilissügisel. Hilissuvel ja varasügisel liiguvad meil kasvanud liblikad lõuna poole tagasi.

Rööviku areng

Röövikud on kuni 3,5 cm. Neil on kaks erinevat värviversioon: esimene on must kontrastsete kollaste küljelaikudega, teine aga hall või pruun ning kehal leiduvad ülsolid selgelt piiritletud heledad laigus. Toidulauale kuuluvad peamiselt kõrvenõgesed, kuid lõuna pool ka juudinõgesed. Sobib ka humal. Röövikud leiduvad juunist juulini.

Admirali röövikud on mürgised.

Röövik peidab end nõgeselehe varjus: ta närib leherootsu osaliselt läbi, mistõttu leht paindub ja rullub kokku, moodustades omalaadse telgi.

Liik talvitub küll valmikuna, kuid Eesti külmi talvi ta enamasti üle ei ela, vaid harva võivad üksikud isendid siin edukalt talvituda. Lõuna-Euroopas võib admirali kohata aastaringselt.

Viited

  1. 1 2 3 4 Õunap, Erki; Tartes, Urmas. Eesti päevaliblikad. Lk 194.
  2. ↑ "Loomade elu", 3. kd., lk. 282-283, joon. 322, tahvel 48
  3. 1 2 Viidalepp, J.; Möls, T. Eesti suurliblikate määraja. 1. Lk 56.
  4. 1 2 Sterry, Paul; Mackay, Andrew. Liblikad. Lk 89.
  5. 1 2 Viidalepp, J.; Remm, H. Eesti liblikate määraja. Lk 211.
  6. 1 2 3 Bellmann, Heiko. Liblikad. Lk 144.

Välislingid