Varimajandus

See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Varimajandus on illegaalne majandustegevus, varjatud majanduse alaliik, mille tunnus on mitteametlikult liikuv raha ja mille peaeesmärk on tulude varjamine.^[küsitav]

Ettevõtjad üritavad saada konkurentsieelist ebaausate meetoditega, näiteks illegaalse tööjõu kasutamisega.

Varimajanduse tunnused

Majandusteaduses iseloomustatakse varimajandust kolme tunnuse järgi:

1. kas tegevus on legaalne või illegaalne;
2. kas tehing on rahaline või mitterahaline;
3. kas üritatakse maksudest kõrvale hoida või maksusid vältida.

Varimajanduse liigid

Varimajanduse saab liigitada rahalisteks ja mitterahalisteks tehinguiks, millel on omakorda legaalsed ja illegaalsed alaliigid.

Varimajanduses on legaalsed rahalised tehingud maksudest kõrvale hoidmine deklameerimata tulu ja töö kaudu ning maksude vältimine erisoodustuste kaudu. Illegaalsed rahalised tehingud on uimastikaubandus, prostitutsioon, salakaubandus, pettused jne.

Varimajanduses on legaalsed mitterahalised tehingud legaalsete kaupade ja teenuste otsevahetus, kodutööd, naabrite aitamine jne. Illegaalsed mitterahalised tehingud on illegaalsete kaupade ja teenuste otsevahetus, omatarbeks narkootikumide kasvatamine jne.

Varimajandus maailmas

Austria majandusteadlane Friedrich Schneider on oma metoodika alusel jõudnud järeldusele, et 90. aastate teisel poolel hõlmas varimajandus arenenud riikides umbes 12%, siirderiikides 23% ja arengumaades 39% SKT-st. Kui Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmeil oli maailma SKT ostujõu pariteetsust arvesse võttes eelmisel aastal 39 triljonit dollarit, siis varimajandus lisas sellele vähemalt 8 triljonit dollarit.

Hinnanguliselt on varimajanduse SKP (sisemajanduse kogutoodang) aastail 2006 ja 2007 Sahara-tagustes Aafrika riikides umbes 38,4%; Euroopas ja Kesk-Aasias ligi 36,5% ja OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) riikides 13,5%.

Varimajandus Eestis

Eesti rahvamajanduse arvepidamises iseloomustatakse varimajandust selle liikide lisandväärtuse osatähtsusena SKP-s jooksevhindades ning varimajanduse tegevusalade lisandväärtuse osatähtsusena vastava tegevusala kogulisandväärtuses jooksevhindades. Aastail 2000–2006 kasvas SKP varimajandusest kiiremini, seetõttu on vähenenud varimajanduse osatähtsus SKP-s viimastel aastatel.

Kui sajandi algul oli varimajandus Eesti SKP-st üle 7%, siis viimastel aastatel on see püsinud 3-4% vahel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel teostab iga aasta varimajanduse uuringut Eesti Konjunktuuriinstituut. Nemad keskenduvad oma tarbijapaneeli küsitlustes ümbrikupalgale ja eratarbimisele. Varimajanduse osatähtsust inimeste kogukulutustes on nad viimase viie aasta jooksul hinnanud vahemikku 6–9%. Ettevõtjate seas viib küsitlust läbi aga Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias (SSE Riga), kus uuritakse kuivõrd tunnetavad Baltikumi ettevõtjad varimajanduse olemasolu enda valdkonnas. Nende andmetel moodustavad olulisema osa Eesti varimajandusest ümbrikupalgad (49,5%), varjatud tööjõud (29%) ja ettevõtjate varjatud tulu (21,1%). 2014. aastal hindasid nad Eesti varimajanduse 13,2%-le SKP-st.

2026. aastal oli Eestis variamajanduse osakaal ligi 20% SKP-st ja Balti riikidest oli selle kasv oli suurim Eestis.

Viited