Vatnik

Vatniku tegelaskuju kasutamine Venemaa filmide boikoteerimist toetaval meeleavaldusel Ukrainas 2015. aastal.

Vatnik (vene keeles ватник, algtähenduses 'vatijope') on halvustav poliitiline nimetus inimese kohta, keda peetakse Venemaa võimude ja nende propaganda kriitikavabaks toetajaks ning šovinistlike vaadete kandjaks. Sõna kasutatakse Venemaal, Ukrainas ja teistes endise Nõukogude Liidu riikides.

Sõna poliitiline tähendus levis 2011. aastal Anton Tšadski loodud internetimeemi kaudu. Meemi tegelane on inimesesarnane vatijope, millega pilatakse pimedat patriotismi, võimutruudust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes. Tegelaskuju levis esmalt suhtlusvõrgustikus VKontakte.

Sõna päritolu

Vatijopet kandev Nõukogude sõdur Stalingradis 1942. aastal.

Vene sõna ватник tähistab algselt vatitäidisega tepitud jopet ning on tuletatud sõnast вата ('vatt'). Nõukogude Liidus kandsid selliseid jopesid muu hulgas töölised, sõdurid ja vangid. Rõiva odavus ja seos vaeste inimeste ning vangilaagritega moodustavad osa sõna hilisema poliitilise tähenduse taustast.

2014. aastal kirjeldas keeleteadlane Gassan Gusseinov sõna väga solvava nimetusena inimese kohta, kes ei suuda astuda vastu teda rõhuvale võimule. Vatniku stereotüübiga seostatakse tingimusteta ustavust valitsusele, Ameerika-vastasust, alkoholi liigtarvitamist ja veendumust vene rahva ülimuslikkuses.

Ajalugu

Meemi teke ja levik

Anton Tšadski lõi vatniku tegelaskuju 2011. aastal. Tema joonistustel kujutatakse seda kandilise, purjus ja läbipekstud olendina. Tegelasega seotud VKontakte kogukond kandis nime „Рашка — квадратный ватник” ('Raška – kandiline vatnik').

Sõna kasutus laienes Ukrainas märgatavalt 2014. aastal, mil algas Vene-Ukraina sõda. Sama aasta 4. septembril korraldasid aktivistid Ukraina riikliku filmiameti juures Venemaa telesarjade näitamise vastu meeleavalduse „Не пустимо в хату російську вату” ('Me ei lase Vene vatti oma koju'). Teatraliseeritud aktsioonis kehastasid kolm osalejat vatnikuid, kes mängisid balalaikat ja rõõmustasid Vene telesarjade üle.

Tšadski rääkis 2014. aasta novembris antud intervjuus, et lahkus Novorossiiski linnavalitsuse teenistusest pärast tema Ukraina-meelsete vaadete ja tegevuse tõttu saadud hoiatust ning kolis Kaliningradi. Hiljem siirdus ta Ukrainasse.

2015. aasta jaanuaris levis internetis video Kiievis toimunud üritusest „Junta und vata”, kus söödi Venemaa lipu värvidega kaunistatud imikukujulist torti. Kultuuriteadlane Eliot Borenstein käsitles seda Tšadski provokatiivse poliitilise kunstina ning seostas aktsiooni Venemaa televisioonis 2014. aastal levitatud valeväitega Ukrainas ristilöödud lapsest.

Kohtuasjad ja hilisem kasutus

2016. aasta novembris blokeeriti Venemaal Omski kohtu otsuse alusel VKontakte kogukond „Рашка — квадратный ватник”.

2017. aasta veebruaris mõisteti Saratovis 19-aastasele Aleksandr Gozenkole 160 tundi kohustuslikku tööd VKontaktes avaldatud kommentaaride eest, milles ta oli muu hulgas kutsunud üles vatnikutevastasele vägivallale. Uurimiskeskus SOVA kritiseeris juhtumi käsitlemist äärmuslusvastaste sätete alusel, leides, et vatnikud ei moodusta eraldi sotsiaalset rühma, vaid sõnaga tähistatakse teatava ideoloogia pooldajaid.

Sõna on kasutatud ka Ukraina sisepoliitilistes vaidlustes. Oleksi Arestovõtš kirjutas 2019. aastal, et president Volodõmõr Zelenskõi lähtub „tavalise Krõvõi Rihi vatniku” mõttelaadist. Avaldus pälvis uuesti tähelepanu 2021. aastal, kui Arestovõtš töötas juba presidendi kantselei juhi nõunikuna ning selgitas oma varasema suhtumise muutumist.

2023. aasta veebruaris kasutas Leedu president Gitanas Nausėda sõna inimeste kohta, kes tõid lilli ja korraldasid palvusi Vilniuses eksponeeritud hävitatud Vene tanki juures. Nausėda sõnul aitas tanki väljapanek näha, kes on Leedus vatnikud.

Positiivse tähenduse omistamine

Halvustavale nimetusele on püütud anda ka positiivset tähendust. Borensteini järgi möönis Tšadski, et mõned inimesed võivad võtta vatniku omaks positiivse enesekuvandina, kuid pidas seda tegelaskuju algse mõtte vääritimõistmiseks.

2019. aasta oktoobris alustas Venemaa telekanali RT meenepood vatijopede müüki. Jopede seljal oli Venemaad ülistav kiri, mida kattis sõnaga „Censored” ('tsenseeritud') riidelapp.

Seotud sõnad

Vene keeles kasutatakse vatnikute kohta ka kollektiivset nimetust вата ('vatt'). Leedu keeles on kasutusel kuju vatnikas.

Ukraina liialdatud rahvusluse pilkamiseks on kasutatud sõna võšõvatnik (ukraina вишиватник, vene вышиватник). See ühendab sõna vatnik Ukraina traditsioonilise tikitud särgi nimetusega võšõvanka. Nimetusega pilatakse inimest, kes usub kriitikavabalt Ukraina propagandat ja suhtub vaenulikult kõigesse Venemaaga seotusse.

Käsitlused ja kriitika

Ajakirjanik Vadim Nikitin kritiseeris 2022. aastal ajakirjas Jacobin ettekujutust vatnikust kui harimatust töölisklassi kuuluvast Vladimir Putini toetajast. Tema hinnangul tehakse selle kujutluse kaudu madalama sissetulekuga inimestest Venemaa sõjapoliitika patuoinad ning jäetakse tähelepanuta teiste ühiskonnakihtide osa Putini võimu kujunemises ja püsimises.

Leedu politoloog Nerija Putinaitė on juhtinud tähelepanu nimetuse sotsiaalselt halvustavale küljele. Tema hinnangul väljendab sõna kasutamine sageli vastandust „omade” ja „võõraste” vahel ning põlgust ühiskonna äärealadele jäänud inimeste vastu. Samas LRT saates kirjeldasid sotsioloogiatudengid Rima Žilinskaitė ja Lina Mačiulė, kuidas sõna tähendus oli Leedus laienenud: lisaks Kremli poliitika toetajatele nimetati nii ka näiteks majandusliku olukorraga rahulolematuid inimesi ja õpetajate protestidega seotud osalisi.

Borenstein on käsitlenud vatniku kuju Venemaa poliitilise polariseerumise väljendusena. Tema hinnangul võib tegelaskuju pilkamine põimuda vaenulikkusega inimeste vastu, keda see kujutab, mistõttu ei ole satiiri ja selle sihtmärgi vihkamist alati lihtne lahutada.

Vaata ka