Velaar

Velaar ehk pehmesuulaehäälik on kaashäälik, mille hääldamisel puudutab keel pehmet suulage või liigub selle poole, näiteks [k], [x] ja [ŋ].

Eesti keeles on velaarid [k]-häälik ning alveolaarne /n/ hääldatakse velaarse [ŋ] häälikuna siis, kui see paikneb sõnas või kahe sõna piiril enne foneemi /k/, näiteks kanga [kɑŋːkɑ] või on küll [oŋ kylː].

Rahvusvahelises foneetilises tähestikus IPA on järgmised pehmesuulaehäälikud:

IPA	Kirjeldus	Näide
IPA	Kirjeldus	Keel	Ortograafia	IPA
ŋ	velaarne nasaal
k	helitu velaarne sulghäälik
ɡ	heliline velaarne sulghäälik
x	helitu velaarne frikatiiv
ɣ	heliline velaarne frikatiiv
ɰ	velaarne aproksimant
kʼ	velaarne ejectiiv

Vaata ka

Bilabiaal ehk huulhäälik
Labiodentaal
Alveolaar ehk hambasombuhäälik
Postalveolaar
Palataal
Larüngaal ehk kõrihäälik

Viited

↑ "Velaar". Foneetika sõnastik. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. november 2023. Vaadatud 14. novembril 2023.
↑ Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras (2016). Eesti keele hääldus. Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 66, 105.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[1] "Velaar". Foneetika sõnastik. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. november 2023. Vaadatud 14. novembril 2023.

[2] Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras (2016). Eesti keele hääldus. Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 66, 105.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)