Venemaa relvajõud

Venemaa relvajõudude reform aastatel 1997–2015

Pikaajalise relvajõudude reformi kavade kohaselt:

• kavatseti reorganiseerida alates 1998. aasta 1. jaanuarist Venemaa strateegilised raketiväed, Venemaa kosmoseväed ja Venemaa õhutõrjevägede raketiväed ühiseks väeliigiks – Venemaa strateegilisteks raketivägedeks, mis koosnevad raketiarmeedest, kosmosetehnika lennujuhtimise sõjaväeosadest ja asutustest;
• reorganiseerida 1998. aasta 1. jaanuarist maavägede ülemjuhataja valitsus maavägede peavalitsuseks;
• reorganiseerida 1999. aasta 1. jaanuarist õhujõudude ja õhutõrjejõudude baasil ühine väeliik Õhujõud;
• anda 1999. aasta 1. jaanuarist sõjaväeringkondadele operatiiv-taktikaliste väekoondiste ülesanded ning anda neile juhtimisülesanded kõigi territooriumil asuvate relvajõudude väe- ja relvaliikide väeüksuste üle:

Sõjaväereformi etapis, mis lõppes 2012. aastal, oli kavas vähendada relvajõudude isikkoosseisu ning likvideerida suur osa isikkoosseisuga komplekteerimata sõjaväeüksusi: maavägedes – 1890-st säilitatakse 172 üksust; õhujõududes: 340-st säilitatakse 180; sõjalaevastikus 240-st säilitatakse 123; raketivägedes: 12-st 8, kosmosevägedes: 7-st 6 ja õhudessantvägedes 6-st 5 väeosa.

Teenistus

2001. aastal kaitseminister Sergei Ivanovi juhtimisel tehtud reformi käigus alustati lepinguliste sõjaväeosade komplekteerimist (pilootprojektina komplekteeriti esimeste seas 76. õhudessantdiviisi polk), samuti lühendati kohustusliku ajateenistuse aega seniselt kahelt aastalt – 2007. aastal pooleteisele aastale ja 2008. aastal ühele aastale.

Relvajõudude isikkoosseisu oli plaanis aastatel 2010–2016 vähendada 1 300 000-lt – 1 000 000-le. Suurem osa relvajõudude isikkoosseisu vähendamisest tuli saavutada 15% ohvitseride koondamisega 355 000 ohvitserist kavatsetakse alles jätta 150 000, samuti plaaniti likvideerida allohvitserist üleajateenija – praporštšiku auaste, kelle ülesandeid pidid täitma seersandid. Venemaa relvajõudude isikkoosseis koosneb tänapäeval ajateenistuskohuse ja lepingu alusel komplekteeritavatest sõjaväelastest.

Sõjaväeringkonnad 2010. aastani

Maavägedes oli kuni 2010. aastani kuus territoriaalset sõjaväeringkonda: Moskva sõjaväeringkond, Leningradi sõjaväeringkond, Volga-Uraali sõjaväeringkond, Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkond, Siberi sõjaväeringkond, Kaug-Ida sõjaväeringkond ja Kaliningradi erirajoon.

Sõjaväeringkonnad

2008.–2010. aasta muudatused

2008. aastal alustatud Venemaa relvajõudude reformi käigus moodustati 2010. aastal 4 uut sõjaväeringkonda:

• Lääne sõjaväeringkond, mille koosseisu liideti endised Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonna, Põhjalaevastik ja Balti mere laevastiku maismaaväeosad ning VF Õhujõudude ja VF Õhukaitsevägede 1. juhatuse väeosad, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Peterburi; Svr juhtkonna operatiivalluvusse jäävad kõik Svr territooriumil asuvad relvajõud, sealhulgas ka Balti mere laevastik;
• Lõuna sõjaväeringkond, endise Põhja-Kaukaasia Svr baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Rostov Doni ääres, Svr juhtkonna operatiivalluvusse jäävad Musta mere laevastik ja Kaspia flotill;
• Kesksõjaväeringkond, endiste Volga-Uraali ja Siberi Svr läänepiirkondade baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Jekaterinburg;
• Ida sõjaväeringkond, endiste Kaug-Ida Svr ja Siberi Svr idapiirkondade baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Habarovsk, Svr juhtkonna operatiivalluvusse jääb ka Vaikse ookeani laevastik.

Alates 1. jaanuarist 2010 kuuluvad VF relvajõudude sõjaväeringkondade koosseisu lahinguluure läbiviimiseks eriotstarbelised väekoondised:

• 2. üksik eriotstarbeline brigaad – Promežitsa, Pihkva rajoon
• 3. üksik eriotstarbeline brigaad – Togliatti
• 10. ÜEB (Molkino asula, Krasnodari krai)
• 16. ÜEB (Tambovi linn)
• 22. üksik eriotstarbeline brigaad – Stepnoi asula, Rostovi oblast
• 24. ÜEB (Irkutski linn)
• 137. eriotstarbeline luurepataljon (Tuapse, Mustamere laevastik)
• 561. ELP (Parusnoje asula, Läänemere laevastik)
• 420. ELP (Zverosovhoz, Põhjalaevastik)
• 42. ELP Russki saar (Vaikse ookeani laevastik).