Tegusõnafraas

Tegusõnafraas ehk verbifraas on fraas, mille peasõna on tegusõna. Tegusõnafraas koosneb tegusõnast ning ühest või mitmest laiendist. Tegusõna väljendab lauses tegevust, seisundit või protsessi:

Tegusõnafraasi peasõna ja laiendite vahel on rektsiooniseos, sest tegusõna sisust sõltub laiendite olemasolu ja kääne lauses. Tegusõnale alistuvad laiendid on sihitis, määrus ja öeldistäide.

Alus ei kuulu tegusõnafraasi sisse, sest öeldise ja aluse vahel on predikatsiooniseos:

Predikatsiooniseose tulemusel tekib lause, mitte fraas: Ema ja poeg istuvad Kadrioru pargis ning naudivad päikselist pärastlõunat.

Tegusõnafraasi peasõna vorm

Tegusõnafraasi peasõna vormi järgi jagunevad tegusõnafraasid finiit- ja infiniitfraasideks.

Mati Erelti järgi ei loeta tegusõna finiitse ehk pöördelise vormi ümber tekkivat fraasi omaette fraasiliigiks ning erinevalt infiniitsest verbist võib finiitne verb seostuda alusega, mille olemasolu ja tähendusklass olenevad verbist samamoodi kui verbi muud laiendid. Juhul kui arvame aluse verbifraasi osaks, siis tuleks tervet lauset pidada tegusõnafraasiks. Sellest tulenevalt sarnaneb tüüpilise fraasiga rohkem tegusõna käändeline vorm, kus alust olla ei saa.

Finiitverbi ehk tegusõna pöördelist ühendit koos muude laienditega peale aluse (mis fraasistruktuurigrammatika järgi on verbiraas) nimetab Mati Erelt traditsioonilise süntaksi kombel öeldisrühmaks.

Tegusõnafraasi laiendliikmed

Tegusõna on lause grammatilise ja semantilise struktuuri kese: tegusõna tähendusest sõltub tema laiendite olemasolu, tähendus ja vorm. Tegusõnafraasi laiendliikmed sõltuvad fraasi põhjast erineval määral ja neil on erinev funktsioon. Tegusõna laiendiks võib olla mis tahes lauseliige v.a. täiend.

Tüüpilised tegusõnafraasid on näiteks lõi palli, on ilus, elab väikeses külas, andis õpiku Marile, elab ema juures.

Eesti tegusõnafraasi omadused

Vaata ka

Välislingid