Vesivedelikuks ehk silma vesivedelikuks (ladina keeles humor aquosus) nimetatakse paljude loomade silmamuna ees- ja tagakambrit täitvat orgaanilist kehavedelikku.
Vesivedelik tekib ripskeha ripsjätketes ja tema funktsioonideks on silmaläätse ainevahetuse tagamine, sarvkesta ja klaaskeha toitmine. Vesivedeliku normaalne juurde- ja äravool tagavad normaalse silmasisese rõhu.
Vesivedeliku biokeemiline koostis, kogused ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Madudel täidab vesivedelik silmaläätse ees paiknevat kambrit.
Vesivedelik komplekteeritakse (sh filtreeritakse) verest. Tagakambrist valgub ta silmamuna-eeskambrisse ning imendub viker- ja sarvkesta vaheliste iridokorneaalnurkade ja Schlemmi kanali kaudu kõvakesta veenipõhimikku.
Inimestel täidab vesivedelik nii sarvkesta ja vikerkesta vahelist eeskambrit kui ka vikerkesta ja silmaläätse vahelist tagakambrit.