Viiri saared
| Viiri saared | |
|---|---|
 Põhja-Viiri (Länsiviiri) ja Lõuna-Viiri (Itäviiri) ning nende kaugus Ruuskarist ja Suursaarest | |
| Ümbritseb | Soome laht |
| Koordinaadid | 59° 57′ N, 26° 52′ E |
| Saari | 2 |
| Kogupindala | 40 ha |
| Elanikke |
(asustamata) |
Viiri saared (soome keeles Viirit, vene keeles Острова Виргины, Ostrova Virginõ), Põhja-Viiri ja Lõuna-Viiri on saared Soome lahes. Mõlemad saared on asustamata ja lähim asustatud koht on Suursaar (12 km). Saarte pindala on kokku 0,4 km² ja nad kuuluvad Leningradi oblasti Kingissepa rajooni.
- Põhja-Viiri (soome Länsi-Viiri ka Pohjois-Viiri, vene Северный Виргин) saarel tegutseb mehitamata majakas, 13 meetrit üle merepinna ja vilgub iga 4 sekundi tagant. Saar on 12km Suursaarest ja 10km Ruuskarist.
- Lõuna-Viiri (soome Itä-Viiri ka Etelä-Viiri, vene Южный Виргин) saarel on veeristest loodud kivilabürint, mida eesti baltisaksa teadlane Karl Ernst von Baer kirjeldas aastatel 1838–1844. On arvatud, et kivilabürint saarel nimega Viirelaid, mida kirjeldas eesti ja soome arheoloog Aarne Michaël Tallgren aastal 1925, võib viidata Lõuna-Viiri saarele.
Algselt kuulusid saared Rootsi kuningriigile, kuid Turu rahu kinnitamisega pärast Vene-Rootsi sõda (1741–1743) langesid saared Vene Keisririigi alla.
Soome iseseisvumise järel said saared Viiburi lääni, Suursaare valla osaks. Saarel olevat olnud paar ehitist, et merehädalistele peavarju pakkuda, kuid need lammutati. Pärast Talvesõda loovutati saared Nõukogude Liidule ning seda uuesti peale Jätkusõda aastal 1944.
Aastal 2009 otsustati kaasata saared Ingerimaa looduskaitsealasse, mille peamine eesmärk oli kaitsta kohalikke viigerhülgeid. Looduskaitseala aga loodi ametlikult aastal 2017, ümber nimetatud Ida-Soome lahe looduskaitsealaks.
Vaata ka
Viited
- ↑ "Lighthouses of Russia: Gulf of Finland Islands". www.unc.edu. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2011. Vaadatud 7. mail 2026.
- ↑ Archive, Internet Sacred Text. "Mazes and Labyriths: Chapter XVII. Stone Labyrinths and R..." Internet Sacred Text Archive (English). Vaadatud 8. mail 2026.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Kraft, John; Lonegren, Sig; Selirand, Urmas (2013). Labürindid – Iidsed müüdid ja kasutamine tänapäeval. Nebadon. ISBN 9789985852859.
- ↑ "Postimees (1886–1944) 16 juuli 1935 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 8. mail 2026.
- ↑ "Заповедник «Восток Финского залива» стал 105-м в федеральной системе особо охраняемых природных территорий – Министерство Природных Ресурсов и Экологии Российской Федерации". www.mnr.gov.ru. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. detsember 2017. Vaadatud 7. mail 2026.