Viirpapagoi

 See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Viirpapagoi (perekond)
Viirpapagoi
Isane viirpapagoi Kölni loomaaias
Isane viirpapagoi Kölni loomaaias
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Papagoilised Psittaciformes
Sugukond Psittaculidae
Perekond Viirpapagoi Melopsittacus
Liik Viirpapagoi
Binaarne nimetus
Melopsittacus undulatus
Shaw, 1805

Viirpapagoi (Melopsittacus undulatus) on Austraalia päritolu papagoiline. Ta on viirpapagoi perekonna (Melopsittacus) ainus liik.

Viirpapagoi looduslik levila on üksnes Austraalias.

Viirpapagoi eluiga võib olla 8–14 aastat. Isased viirpapagoid suudavad hääli imiteerida.

Alates 1850. aastaist on viirpapagoisid kasvatatud ja aretatud puurilindudena.

Viirpapagoide nokavärvus tähistab nende sugu: pruuni nokaga on emane ja sinise nokaga isane lind.

Viirpapagoi nime päritolu on ebaselge. Perekond kirjeldati 1805. aastal. Viirpapagoid on populaarsed lemmikloomad kogu maailmas nende väiksuse, odavate hindade ja inimkõne jäljendamise võime tõttu. Tõenäoliselt on nad kodustatud koera ja kassi järel maailmas populaarsuselt kolmas lemmikloom.

Kirjeldus

Metsik viirpapagoi on keskmiselt 18 cm pikkk ja kaalub 30–40 grammi. Tiibade siruulatus on 30 cm. Keha värv on heleroheline (kõht ja reied). Selja ja tiiva kattesulgedel on mustad märgid (noortel ebamäärast mustjat värvi), mis on ääristatud kollaste lainetega. Laup ja nägu on täiskasvanud linnul kollased. Noortel isenditel on enne täiskasvanu suletiku väljakujunemist kuni 3–4 kuu vanuseni peas nokani ulatuvad mustad triibud. Viirpapagoil on väikesed, sillerdavad sinakasvioletsed põselaigud ja kaela mõlemal küljel kolm musta täppi. Kaks äärepoolseimat kurgupiirkonda paiknevad iga põskelapi põhjas. Saba on koobaltsinine (tumesinine); ja välimistel sabasulgedel on keskmised kollased välklambid. Nende tiibadel on rohekasmustad lendsuled ja mustad kollaste ääristega katted koos kesksete kollaste välkudega, mis muutuvad nähtavaks alles lennu ajal või kui tiivad on välja sirutatud. Arved on oliivhallid ja jalad sinakashallid, sigodaktüülvarvastega.

Austraalia looduslikus elupaigas on viirpapagoid märgatavalt väiksemad kui vangistuses.  Seda konkreetset papagoiliiki on vangistuses aretatud paljudes teistes värvides ja toonides (nt sinine, hall, hallroheline, läikiv, violetne, valge, kollakassinine). Lemmikloomapoes olevad inimesed on tavaliselt sinised, rohelised või kollased. Nagu enamik papagoiliike, fluorestseerib viirpapagoi sulestik ultraviolettvalguses - nähtus, mis võib olla seotud kurameerimise ja paarilise valimisega.

Nende noka ülemine pool on alumisest poolest kõrgem, kattes suletuna põhja. Nokk ei ulatu palju välja, kuna seda ümbritsevad paksud, kohevad suled, andes näo allapoole suunatud noka, mis lamab vastu nägu. Ülemine pool toimib pika sileda kattena, alumine pool on aga vaid poole väiksem tass. Need nokad võimaldavad lindudel süüa taimi, puuvilju ja köögivilju.

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2018). Melopsittacus undulatus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.

Välislingid