Viktor Orbán

Viktor Orbán
Viktor Orbán
Viktor Orbán (2025)
Ungari peaminister
Ametiaeg
29. mai 2010 – 9. mai 2026
Eelnev Gordon Bajnai
Järgnev Péter Magyar
Ametiaeg
6. juuli 1998 – 27. mai 2002
Eelnev Gyula Horn
Järgnev Péter Medgyessy
Fideszi president
Ametiaeg
18. aprill 1993 – 29. jaanuar 2000
17. mai 2003 –
Isikuandmed
Sünninimi Viktor Mihály Orbán
Sünniaeg 31. mai 1963 (63-aastane)
Székesfehérvár, Ungari
Erakond Fidesz
Lapsed 5 last, sh Gáspár Orbán
Alma mater Loránd Eötvösi Ülikool
Pembroke College
Autogramm

Viktor Mihály Orbán (sündinud 31. mail 1963 Székesfehérváris) on Ungari poliitik, Ungari peaminister alates 29. maist 2010 kuni 9. maini 2026.

Orban oli peaminister ka aastatel 1998–2002. Ta valiti peaministriks tagasi aastatel 2014, 2018 ja 2022, kui Orbani partei Fidesz võitis kõigil kolmel valimisel parlamendis konstitutsioonilise kahekolmandikulise enamuse. 29. novembril 2020 sai temast riigi pikima ametiajaga peaminister. 2026. aasta Ungari parlamendivalimistel, millel oli rekordiline valimisaktiivsus (79,51%), sai Orbáni juhitud partei lüüa opositsiooniparteilt Tisza, mille juht on Péter Magyar.

Elukäik

Ta kasvas üles protestantlikus perekonnas ja on kalvinistliku koguduse liige. Ta lõpetas 1981. aastal Székesfehérváris keskkooli inglise keele kallakuga klassis. Esimesed kaks aastat tegutses ta koolis Ungari Noorte Kommunistliku Liiga (KISZ) kohaliku sekretärina, mille liikmesus oli edasiseks ülikooli astumiseks kohustuslik. Pärast keskkooli lõpetamist läbis Orbán sõjaväeteenistuse.

1983. aastast õppis Orbán Budapestis Eötvös Lorándi Ülikoolis õigusteadust. 1986. aastal esitas Orbán oma magistritöö Poola ametiühinguliikumise Solidaarsus kohta, mis põhines intervjuudel liikumise juhtidega. Ülikooli lõpetas ta 1987. aastal.

Aastatel 1987–1989 elas ta Szolnokis, kuid töötas Budapestis sotsioloogiapraktikandina. 1989. aastal asus ta stipendiumi alusel õppima Oxfordi Ülikoolis, kuid katkestas õpingud juba samal aastal, et kandideerida Rahvuskogusse (parlamenti).

Poliitiline tegevus

Üleriigilise tuntuse saavutas Orbán 1989. aastal sõnavõtuga 1956. aastal toimunud Ungari ülestõusu ajal tähtsat rolli etendanud Imre Nagy ümbermatmisel.

1988. aastal oli ta üks parempoolse erakonna Fideszi asutajaid. Fidesz vastandus tollal võimul olnud kommunistidele. 1990. aastal valiti ta Fideszi ridades Rahvuskogusse. Ta oli aastatel 1993–2000 ja on uuesti 2003. aastast erakonna esimees.

Aastatel 1992–2000 oli ta liberaalseid erakondi ühendava rahvusvahelise Liberaalse Internatsionaali aseesimees. Hiljem astus ta konservatiivseid erakondi ühendavasse Euroopa Rahvaparteisse ning oli aastatel 2002–2012 selle aseesimees.

1998. aasta parlamendivalimistel võitis tema erakond Fidesz ekskommuniste. 35-aastaselt sai Orbán pärast András Hegedüsi Ungari ajaloo teiseks noorimaks peaministriks. 2002. aasta parlamendivalimistel sai Fidesz Sotsialistliku Partei käest napilt lüüa.

Uuesti sai Orbán peaministriks 2010. aastal, kui parlamendivalimised võitis Fideszi ja selle satelliiterakonna Kristliku-Demokraatliku Rahvapartei koalitsioon. Valimised on võidetud ka 2014. ja 2018. aastal.

Orbán on äratanud rahvusvahelist tähelepanu oma vaadetega. Mitmed poliitikud, teiste seas Angela Merkel ja Jean-Claude Juncker on kritiseerinud Orbáni ning süüdistanud teda autoritaarsuses ja demokraatia õõnestamises. Teda on süüdistatud ka meediavabaduse piiramises, 2011. aasta põhiseaduse ebaseaduslikus muutmises ning ebaeetilises käitumises seoses 2015. aasta valitsuskriisiga.

Kritiseeritud on ka Orbáni vaateid, sealhulgas tema rahvuslust. Orbán suhtub kriitiliselt Euroopa Liitu.

Mõned uurijad iseloomustavad Orbáni režiimi bonapartistlikuna. Politoloog Bálint Magyari sõnul on Orbán ja Fideszi partei Ungaris alates 2010. aastast üles ehitanud "maffiariigi", kus kogu võim kuulub parteiga ja Orbániga isiklikult seotud rühmitusele. Transparency Internationali andmetel oli Ungari 2023. aastal Euroopa Liidu korrumpeerunuim riik.

2008. aastal mõistis Orban hukka Venemaa sõjalise sissetungi Gruusiasse ning kutsus üles Gruusiat ja Ukrainat võimalikult kiiresti NATO-sse vastu võtma.

Orbán on asunud propageerima seisukohta, et ungari keel ei kuulu soome-ugri keelte hulka, vaid on suguluses hoopis turgi keeltega.

Isiklikku

1986. aastal abiellus ta Anikó Lévaiga, neil on viis last. Orbán on kalvinistliku suunitlusega Ungari Reformitud Kiriku liige, samas kui tema naine ja nende lapsed on kasvatatud katoliiklikus usus.

Orban on suur jalgpallihuviline. Ta on mänginud ka ise klubijalgpalli ning olnud peaministrina Ungari jalgpalli rahastaja. Tema esimene välisreis peaministrina oli 1998. aastal Pariisi, kus ta vaatas ka maailmameistrivõistluste finaamängu. Temale lähedaste allikate väitel üritab Orban osaleda vaatajana kõigil maailmameistrivõistluste ega UEFA Meistrite Liiga finaalmängudel.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Debreczeni, József (2002), Orbán Viktor (in Hungarian), Budapest: Osiris
  2. ↑ Kenney, Padraic (2002). A Carnival of Revolution: Central Europe 1989. Princeton: Princeton University Press. ISBN 0-691-05028-7.
  3. ↑ "ANGELA MERKEL CRITICIZED VIKTOR ORBAN BEHIND CLOSED DOORS". Daily News.
  4. ↑ "Happy slaps, rambling speeches and jaw-dropping insults...this is the man who RUNS the EU". Express.
  5. ↑ "Press Freedom a Loser in Viktor Orbán's Winner-Take-All Hungary". Freedom House. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. september 2018.
  6. ↑ "Orban Accuses Soros of Stoking Refugee Wave to Weaken Europe". Bloomberg.
  7. ↑ When politics finds its way into science: Viktor Orban and linguistics. Hungarian spectrum, 3. september 2018.
  8. ↑ István, Sebestyén. "Orbán hite" [The faith of Orbán]. Hetek (in Hungarian). Retrieved 3 November 2013.
  9. ↑ Goldblatt, David; Nolan, Daniel (11 January 2018). "Viktor Orbán's reckless football obsession". The Guardian. Retrieved 19 January 2018.

Välislingid

Eelnev
Gyula Horn		 Ungari peaminister
1998–2002		 Järgnev
Péter Medgyessy
Eelnev
Gordon Bajnai		 Ungari peaminister
2010–2026		 Järgnev
Péter Magyar