Vilja Oja (aastani 1972 Vilja Voolar; sündinud 24. detsembril 1945 Tartus) on eesti keeleteadlane.
Lõpetas 1964 Tallinna 4. Keskkooli ja 1969 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna soome-ugri keelte erialal, lingvistikamagister (1997, Tallinna Pedagoogikaülikool), väitekiri "Värvuste tähistamisest eesti murretes", filosoofiadoktor (2001, TÜ), väitekiri "Linguistic Studies of Estonian Colour Terminology".
Ta oli 1969–1971 Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi (EKKI, hilisem EKI) eesti murrete ja lähisugukeelte sektori (aastani 2000 murdesektor) bibliograaf ja vanemlaborant, 1971–1994 nooremteadur, 1994–2001 teadur ning alates 2001. aastast vanemteadur.
Vilja Oja abielust Arno Ojaga on sündinud tütar Iris Oja.
Uurimisvaldkonnad: eesti ja sugulaskeelte murded, leksikoloogia, leksikograafia, geolingvistika. Eesti murrete sõnaraamatu koostajaid (1970–) ja toimetajaid (1994–) ning Eesti, Soome, Vene, Karjala lingvistide ühistöö, läänemeresoome keelte atlase ALFE ("Atlas Linguarum Fennicarum") koostajaid ja toimetajaid. Osales Euroopa keelte atlase ALE ("Atlas Linguarum Europae I" Assen/Maastricht; Roma 1983–) ainestiku kogumisel, tõlgendamisel ja redigeerimisel. Uurimistoetused Eesti Teadusfondilt ja Alfred Kordelini Sihtasutuselt (Soome). Esinenud rahvusvahelistel konverentsidel Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Ungaris, Soomes, Rootsis jm. ALE Eesti rahvuskomitee sekretär ja toimetuskolleegiumi liige, ALFE toimetuskolleegiumi liige, eesti keele tasemeeksamite korraldamise parandamise ja eksamisüsteemi arendamise küsimustes haridusministrit nõustava komisjoni liige, EURALEX-i (Eur. Assoc. for Lexicography), SIDG-i (Société Int. de Dialectologie et Géolinguistique) ja Emakeele Seltsi liige. Üle 70 teaduspublikatsiooni, sh 9 raamatu autor või kaasautor.