Villach ([ˈfɪlax]; sloveeni: Beljak, itaalia: Villaco, friuli: Vilac) on suuruselt seitsmes linn Austrias ja suuruselt teine Kärnteni liidumaal. See on oluline liiklussõlm Lõuna-Austrias ja kogu Alpi-Aadria piirkonnas.
Koos teiste alpilinnadega tegeleb Villach Aasta alpilinna ühenduses Alpide konventsiooni elluviimisel säästva arengu saavutamiseks Alpide kaarel. 1997. aastal pälvis Villach esimese linnana Aasta alpilinna tiitli.
Kui vürst Borut palus 740. aasta paiku Baieri hertsogi Odilo abi sissetungivate avaaride vastu, pidi ta leppima Baieri ülemvõimuga. Karolingide Baieri valitseja Karlmanni poolt välja antud 878. aasta kinkekirjas mainitakse silda (ad pontem Uillach) Treffeni kuningliku õukonna lähedal, mis asus nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Villachis. 979. aastal läänistas keiser Otto IIBrixeni piiskop Albuinile Villachi mõisa. Pärast tema surma loovutas kuningas Heinrich II 1007. aastal asula äsjaloodud Bambergi piiskopkonnale. Piiskopid pidasid ka külgnevaid mõisu piki strateegiliselt olulist teed Itaaliasse kuni Pontafelini, mille nad säilitasid 1759. aastani, samas kui ümberkaudsed Kärnteni hertsogi maad läksid 1335. aastal Austria Habsburgidele.
Drava sild kesklinna lähedal
Villach sai turuõiguse 1060. aastal, ehkki linnana on seda mainitud alles umbes 1240. aastal. Jaakobusele pühitsetud kihelkonnakirikut on ürikutes esmamainitud 1136. aastal. Keiser Friedrich II andis 1222. aastal kodanikele õiguse korraldada 25. juulil (Jakobitag) iga-aastast laata. 1348. aasta Friuli maavärin laastas suure osa linnast, teine laastav maavärin toimus 1690. aastal. Villachis oli ka mitu tulekahju, mis hävitasid palju hooneid. Esimene dokumenteeritud linnapea asus ametisse 16. sajandil.
1526. aastast võttis kodanike seas aina enam maad protestantlus ja Villachi kihelkond muutus Kärnteni mõisate uue usu keskuseks, mis tõi kirikuvalitsejate poolt kaasa karmid vastureformatsiooni meetmed. Alates umbes 1600. aastast olid paljud elanikud sunnitud linnast lahkuma, mis põhjustas majanduslangust. 1759. aastal ostis Habsburgist keisrinna Maria Theresia Bambergi alad Kärntenis ametlikult ühe miljoni kuldna eest. Villach liideti Habsburgide monarhia pärusvaldustega ja sellest sai Kärnteni ringkonna halduskoht.
Linn sai statuutlinna staatuse sõdadevahelisel perioodil 1. jaanuaril 1932. Pärast Austria anšlussiNatsi-Saksamaasse 1938. aastal oli Villachi linnapea entusiastlik nats Oskar Kraus. 9. novembril 1938 toimus Villachis üleriigiline Kristalliöö pogromm, kus rünnati vägivaldselt juudi elanikkonda. Mälestusmärk Kärnteni plebistsiidini viinud 1919. aasta piirikonfliktile tekitas sõnasõda selle avamisel 2002. aastal, kuna Kraus, kes ei olnud konfliktis eriti silmapaistev olnud, oli ainus esiletoodud isik.
Teise maailmasõja ajal pommitasid liitlasväed Villachit 37 korda. Umbes 42 500 pommi tappis 300 inimest ja kahjustas 85% hoonetest. Sellest hoolimata kosus linn kiiresti. Täna on Villach elav äri ja puhkuse linn, kuid säilitab oma ajaloolise tausta.