 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuni 2021) |
Villem Rooda (ka Villu Rooda või Willy Rooda või Vladimir Rodin; 6. aprillil 1937 Kandla – 14. juuli 2023) oli eesti publitsist, elukutselt traktorist.
Ta on teinud koostööd KGB-ga. Alates 2014. aastast on ta esinenud kui tunnustatud luureanalüütik ja GRU erukindral Venemaa rahastatavas portaalis Sputnik.
Villem Rooda sündis 6. aprillil 1937 Saaremaal Kärla vallas Kandla külas. Tema väitel oli ta isa Chistian-Louis Rooda oli Hollandi kuningliku mereväe rannakaitse ohvitser, ema olevat olnud Kärla arstipunkti arst. Aastail 1944–1951 õppis Rooda Kandla 7-klassilises koolis. Tema edasise haridustee kohta on vastukäivad andmed. Enda seletuse järgi õppis ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumis, mille olla lõpetanud 1959. aastal, kuid 2. aprillil 1971 Vaeküla Tehnikumi õigusjärglase Tihemetsa Sovhoostehnikumi õppeosakonna juhataja saadetud kirjas Rooda tööandjale kinnitatakse, et Rooda pole kunagi Vaeküla tehnikumis õppinud.
Aastail 1950–1952 töötas Rooda Saare Maaparanduse jaama traktoristi abina, aastail 1953–1955 oli ta Pärnu-Jaagupi Maaparanduse jaama traktorist, aastail 1955–1959 Eesti NSV Ehitusmaterjalide Ministeeriumi Kaarma dolomiidikarjääri juhataja. 31. märtsil 1959 karistas Kingissepa rajooni rahvakohus teda kaheaastase vabaduskaotusega NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947 seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonna vara riisumise eest" alusel. Olles Kaarma dolomiidikarjääri juhataja, vormistas ta väidetavalt fiktiivseid töökäske, mille alusel omastas 5092,24 rubla riigi raha. Rooda lahkus tollasest Kingissepast (praegusest Kuressaarest) 20. detsembril 1958 ja hoidis kõrvale kohtuprotsessist. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 3. detsembrist 1959 vabastati ta karistuse kandmisest ja saadeti Kingissepa kohaliku majanduse kombinaadi kollektiivi valve alla. Alates 1960. aastast oli ta "Eesti Põllumajandustehnika" Pärnu rajoonikoondise traktorist-masinist , 1980. aastatel sama koondise varustaja, oli seal ametis kuni rajoonikoondiste likvideerimiseni 1990ndatel.[viide?]
Hiljemalt 1980. aastate algusest lävis Rooda tihedalt Eesti dissidentidega, kes tema abil toimetasid Eestis illegaalselt välja antud trükiseid ja kirju Läände. Lagle Parek on selle kohta öelnud:
„Ja muidugi oli ka üks kanal, mis viis läände, Rootsi ja ka Julgeolekusse. See oli Villu Rooda kanal. Siin ongi need probleemid, mis seisavad iga dissidendi ees. Me saime aru, et Villu Rooda kanal on kahtlaselt hea. Ma mäletan, kuidas me arutasime Enn Tartoga, et läbi-lõhki kahtlane asi. Kuid informatsioon läks nii kiiresti läände! Olgugi, et kanal oli kahtlane, aga ta töötas hiilgavalt selleks, milleks meil teda vaja oli. Siis me otsustasime, et mitte midagi pole teha, riskime. Kui jääme vahele, siis jääme. Mina olin kontaktisik Roodaga. [...] Aga oli see Villu Rooda liin, mis pärast põletas ja kus Julgeolek söötis ette. Me kontrollisime: saatsin ära – Ants Kippar helistab, loeb ette. Aga tegelikult oli tal käes vaid koopia, originaal oli Julgeolekus.“
–
Rooda osales 23. augustil 1987 Tallinnas Hirvepargis toimunud meeleavaldusel, kus esimest korda räägiti avalikult 48 aastat varem sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktist. Ta pidas seal ka lühikese kõne, öeldes:
„Kaasmaalased! On olemas vana hea tõde, et nii kaua, kui sa oled elus, nii kaua võid sa endas kõike muuta. Me oleme elus! Et eestirahvas on elus, seda näeme me siin praegu, Hirvepargis. Järelikult me võime kõike muuta. Soovin selleks teile kõigile palju jõudu ja tahtmist.“
– [viide?]
Temast sai üks peale meeleavalduse lõppu loodud Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi (MRP-AEG) kaheksast grupiga liitunust. Viktor Niitsoo on selle kohta hiljem rääkinud:
„Segastel asjaoludel sai grupi liikmeks ka Villu Rooda, keda oli juba pikemat aega kahtlustatud koostöös KGB-ga. Hiljem leidsid need kahtlustused täielikku kinnitust.“
–
16. oktoobril 1987 saatis Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee MRP-AEG kohta märgukirja kommunistliku partei linna- ja rajoonikomiteedele. Seal märgiti ära 11 isiku nimed, kelle suhtes tuli olla eriliselt ettevaatlik. Nende hulgas oli ka Villem Rooda.
1988. aasta augustis osales Rooda Pilistveres esimese Nõukogude okupatsiooni jooksul loodud mittekommunistliku erakonna – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamisel.[viide?]
2004. aastal võttis Rooda ajalehes Sakala oma nime all sõna kavandatava paisjärve loomise vastu ja nimetas end seal tõenäoliselt esimest korda endiseks sõjaväeluurajaks.
End NSV Liidu Luurepeavalitsuse (GRU) erukindraliks nimetava Vladimir Rodini artiklid on ilmunud venekeelses ajakirjanduses 2000. aastate algusest. Algul peamiselt ajalehes Den za Dnjom ja aastast 2004 ajalehes Vesti Nedeli ilmunud artiklid käsitlesid Teise maailmasõja ajalugu, samuti muid sõjaajalugu puudutavaid ja välispoliitilisi teemasid. Ta on kajastanud 1939.–1940. aasta sündmusi Eestis ja Eesti sõjaaegset ajalugu, muu hulgas Sinimägede lahingut 1944. aasta suvel.[viide?]
Tema artiklid sisaldavad mitmeid Nõukogude luurematerjale ja Stalinile tehtud ettekandeid, mida mujal kuskil pole avaldatud ega ole saadud neile kinnitust.[viide?]
Rooda artiklitele on viidanud mitmed Eesti ajaloolased. Mart Laar on teda oma raamatus "Sinimäed 1944" viidanud kaheksal korral.
Alates 2014. aastast on ta esinenud kui tunnustatud luureanalüütik ja GRU erukindral Venemaa rahastatavas portaalis Sputnik. Rooda tegevusele ja taustale juhtis 9. novembril 2017 Eesti Päevaleht avaldatud artiklis tähelepanu Mihkel Tamm. Mihkel Tammele antud intervjuus tunnistas Rooda üles oma tegevuse Vladimir Rodini nime all. Lisaks sõjaajaloo teemadele on ta käsitlenud ka mitmesuguseid päevapoliitilisi teemasid. Tema artikleid ajalehes Vesti Nedeli ja portaalis Sputnik on toimetanud Aleksei Toom.[viide?]