Viupart

Viupart

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Hanelised Anseriformes
Sugukond Partlased Anatidae
Perekond Mareca
Liik Viupart
Binaarne nimetus
Mareca penelope
(Linnaeus, 1758)
Viupardi levila     – pesitsusala     – talvitusala
Viupardi levila
     – pesitsusala
     – talvitusala
Sünonüümid

Anas penelope

Viupardi munad

Viupart (Mareca penelope) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Viupart on 45–51 cm pikk. Tiib on 242–281 mm pikk, jookse 35–44 mm, nokk 31–38 mm. Kaalub 415–970 g.

Hundsulestikus on isaslinnu pea ja kael punakaspruunid. Laup ja kiird on kollased. Silma taga on tavaliselt väike roheline laik. Rind on hallikasroosa. Ülapool on peamiselt valge peente tumehallide triipudega, kaugelt vaadates näib hall. Tiivaküüdus on läikivroheine. Küüduse ees on valge laik. Alapool on hele. Nokk ja jalad on hallid. Silmad on pruunid.

Puhkesulestikus isaslind sarnaneb emaslinnuga, kuid tiivad on samasugused nagu hundsulestikus.

Emaslinnu sulestik on peamiselt hallikas- või punakaspruun. Küüdus on tumeroheline või must. Kõhualune on valge.

Noorlind sarnaneb emaslinnuga, kuid kõht on valge-hallikirju ja küüdus on pruun.

Udusulis poegade ülapool on tumepruun, alapool on heledam.

Viupart sarnaneb välimuselt rääkspardiga, kuid rääkspardi pealtiiva kattesuled on punakaspruunid, küüduse eesosa on must ja tagaosa valge.

Levik

Viupardid pesitsevad Põhja-Euraasias ja Islandil. Talvitavad Lääne- ja Kesk-Euroopas, Vahemere ääres, Lähis-Idas, Indias, Kagu-Aasias ja Jaapanis.

Eestis on viupart harilik läbirändaja ja juhuslik haudelind. Teda võib kohata aprillist oktoobrini merelahtedel ja siseveekogudel.

Viupardid pesitsevad järvede ja laguunide ääres ning padurates. Talvitavad laguunide, lehtersuuete ja lahtede ääres ning padurates.

Toitumine

Viupardid toituvad hanerohu, kilbuka, kõõluslehe, luigelille ja penikeele lehtedest ja risoomidest. Väiksemal määral söövad nad ka seemneid, limuseid ja rändtirtse.

Pesitsemine

Pesa on 5–7 cm sügavune taimede ja udusulgedega vooderdatud lohk. Pesa asub veekogu lähedal ja on taimede vahel peidus.

Kurnas on 7–10 muna mõõõtmetega 50–59 × 33–40 mm. Emaslind haub mune 24–25 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 40–45 päeva vanuselt.

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2025). Mareca penelope. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2025.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 Madge, Steve; Burn, Hilary (1992). Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world. London: Christopher Helm. Lk 195–197. ISBN 0713636475.
  3. 1 2 3 4 5 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 601. ISBN 978-84-87334-10-8.
  4. 1 2 3 4 Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 34.
  5. 1 2 3 Loomade elu. Kd 6. Lk 105.

Välislingid